President Ilves Berliinis: me ei saa enam kunagi jagada maailma mõjusfäärideks, mis hävitab iseseisvad riigid (3)
Eestlased Saksamaal | 06 Nov 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2014/11/43500_001_t.jpg
Berliinis 6. novembril 2014

Saksamaa riigipea Joachim Gauck kohtus Berliini saabunud Eesti, Läti ja Leedu presidentide Toomas Hendrik Ilvese, Dalia Grybauskaitė ja Andris Bērziņšiga, kes võtavad täna õhtul vastu Saksa ajakirjade kirjastajate ühingu (Verband Deutscher Zeitschriftenverleger) poolt Balti riikidele omistatud Kuldse Victoria auhinna Aasta Eurooplase kategoorias. See on tunnustus meie kolmele riigile iseseisvuse taastamise, euroopalike väärtuste edendamise, Euroopasse lõimumise ning edukate majanduslike ja poliitiliste reformide eest.

President Ilves meenutas nelja riigipea kohtumisel, et käis äsja Bernauer Straßel Berliini müüri juures, mille langemisest möödub pühapäeval – 9. novembril – 25 aastat.

„Müüri langemine oli imeline hetk, mis andis lootust kõigile meile, kes me olime liigagi kaua olnud valel pool müüri. See andis meile lootust, et Euroopa võib olla ühtne, terviklik ja vaba,“ ütles Eesti riigipea.

„Kahjuks näeme praegu, et Euroopa ei ole terviklik ja vaba. Me näeme varje eelmisest sajandist – varje, mida lootsime mitte kunagi enam näha. Me näeme külma sõja – ja laiemalt Teise maailmasõja – järgse julgeolekuarhitektuuri purunemist ning seda, et taas asendab reegleid ja riikidevahelisi kokkuleppeid toores jõud,“ sõnas president Ilves.

„Euroopa jagamine, mis lõhestas Saksamaa kaheks ja jättis Balti riigid raudse eesriide taha, sai alguse 75 aastat tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktist. Me ei saa lasta enam kunagi salalepetel määrata rahvaste ja riikide saatust. Me ei saa enam kunagi jagada maailma mõjusfäärideks, mis hävitab iseseisvad riigid,” rõhutas Eesti riigipea. ”Ühtki riiki ei tohi vaadelda mõne teise riigi tagahoovina, millel pole oma tahet ega eesmärke.“

Tema sõnul on meil parimad võimalikud liitlased, me ei ole üksi, nagu 75 aastat tagasi, ning lisas: „Meil on hea meel, et meie kolleegid Euroopa Liidus ja NATOs on toetanud vabadust, demokraatiat ning rahvaste õigust valida oma tee ja oma liitlased, astudes otsustavaid samme Venemaa agressiooni lõpetamiseks Ukrainas.“

Eesti riigipea rõhutas, et Saksamaa juhiroll Euroopas on tõeliselt oluline. „Kuna Ukraina konflikt pole kaugeltki lahenenud, loodame, et Saksamaa kasutab oma juhtrolli Euroopas veelgi aktiivsemalt, ütles president Ilves.

„Me ei tea veel, kuidas taastada rahvusvaheline kord ning usaldus reeglite ja kokkulepete vastu, millele me varem tuginesime. Me ei tohi aktsepteerida külmutatud konflikte Euroopa Liidu lähinaabruses; me ei saa unustada Krimmi annekteerimist ja lihtsalt lasta sellel nii jääda. Ükski demokraatlik riik ei tohiks pöörduda tagasi tavapäraste suhete juurde olukorras, kus konfliktile puuduvad aktsepteeritavad lahendused,“ lausus Eesti riigipea. „Turvaline maailm kõigile riikidele – nii suurtele kui ka väikestele – on selline, kus ka väikeriigid tunnevad end turvaliselt, kartmata oma suuremaid naabreid.“

Meie tugevus sõltub tugevast demokraatiast. Kaitstes vabu ja õiglasi valimisi, õigusriigi põhimõtteid, sõnavabadust, läbipaistvat otsuste tegemist, sallivust ja avatust, kaitseme ka oma vabadust ja julgeolekut, rääkis Eesti riigipea.

Foto: Toms Kalniņš (Läti Presidendi Kantselei)

Pilte president Toomas Hendrik Ilvese töövisiidist Berliini, sealhulgas Berliini müüri langemise 25. aastapäeva eel Berliini müüri mälestusmärgi külastamisest, näeb aadressil http://on.fb.me/10YBGUm

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
aastapäev11 Nov 2014 12:26
Müncheni sobingu varjus said Tšehhoslovakkia territooriume ka Poola ja Ungari, vaid ukraina rahvuslastele öeldi ära.
1938. aasta 11. novembril toimus Warssavis Poola - Saksa ühine sõjaväeline üritus, millega tähistati võitu Tšehhoslovakkia üle.
http://www.tatveteran.ru/news/...
pan07 Nov 2014 12:18
MRP-st sedagi, et just tänu sellele sai Leedu endale Wilno (Vilniuse) piirkonna.
Pärast seda, kui Poola vastu olid ennetavat lahingutegevust alustanud Slovakkia ja Saksamaa, lisaks veel ukrainlaste väeosad, soovis ka Leedu Poolat rünnata. Nõukogude Liit laitis leedukate plaani maha ja andis ise 1939. aasta 27. oktoobril Wilno piirkonna Leedu vägedele pidulikult üle.
diplomaat06 Nov 2014 12:49
MRP-d mõistavad eesti poliitikud hukka väga valikuliselt.
Näiteks Ukraina sai MRP-ga omale territooriume, mis kuulusid Poolale (Galiitsia).
Ja siin ei nähta mingeid probleeme! See ongi poliitika, aga ka ühe õige poliitiku ehk demagoogi suhtumine!
1945. aastal liideti Ukrainaga veel Rumeenia, Ungari ja Slovakkia alasi, mis lähtus Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsustest.
MRP mõjusfääride piir lähtus paljuski 1919. aasta 8. detsembri Antanti (Inglismaa & Prantsusmaa) Pariisi rahukonverentsi otsusest, mis sätestas Poola – Nõukogude riigipiiri piki lord Curzoni liini.
MRP ümber tehakse teadlikult palju kära selleks, et vaikida maha 1938. aasta Müncheni ning hilisemad Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsused.
Hitler teatas oma 1941. aasta 22. juuni kõnes saksa rahvale, et MRP ei näinud ette riigikorra muutmist Baltikumis. MRP salaprotokoll oli vaid selleks juhtumiks, kui Inglismaal õnnestub sundida Poolat provotseerima sõda Saksamaaga.
...было заключено (секретный параграф "Пакта о Ненападении") на случай если Англии удастся заставить Польшу спровоцировать войну с Германией.
http://www.zarubezhom.com/Gitl...
https://en.wikipedia.org/wiki/...
http://rnto.livejournal.com/29...

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Saksamaal
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus