Oleme viimastel nädalatel toonud teieni Eesti presidendivalimiste kampaania poliitilisi ülevaateid. Teeme seda tänagi.

Nagu arvata võis, valis Keskerakonna erakorraline volikogu eelmisel pühapäeval salajasel hääletusel oma erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli, kes sai 94 häält, loovutades Ene Ergmale kõigest 3 ja Toomas Hendrik Ilvesele 2 häält.

Erakonna esimees Edgar Savisaar käsitles oma poliitilises ettekandes presidendivalimiste algetappi ja läbirääkimisi Rahvaliiduga ning juhtis tähelepanu avaliku arvamuse uuringutele, mis tema sõnul näitavad, et Keskerakonna pooldajad toetavad Rüütlit isegi rohkem kui Rahvaliidu omad.

Põhilise osa ettekandest pühendas Savisaar küsimustele, miks Toompea ümarlaud hakkama ei saanud, kes keda pettis ja miks Keskerakonna toetajad Rüütlit pooldavad. Vaatlejad küsivad aga, millistel kaalutlustel Savisaar teiste erakondadega ümarlauda üldse istus ja mida talle vastutasuks lubati või ei lubatud. Ja miks ta sealt lahkus?

Savisaar kiitis samas president Rüütli tasakaalukust riigi juhtimisel. President osales ka ise volikogul ja pidas seal kõne, esitades oma võimaliku tulevase ametiaja tegude lähtekohad ning andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus.

Oma kõnet alustas Rüütel kriitikaga ajakirjanike aadressil ning kurjustas, et meedia tähtsustab ülearu presidendi välispoliitilist rolli. Ta lubas presidendiks saades senisest veelgi enam tegelda rahvastikuküsimustega ning seista laste hea hariduse ja teadmistepõhise Eesti majanduse eest.

Keskerakonna volikogu kinnitas ühtlasi Rahvaliiduga sõlmitava lepingu, mis allkirjastati ja avalikustati esmaspäeval. Rahvaliidu juhatus kinnitas kõnealuse leppe päev varem Saaremaal.

Leppes on kirjas Keskerakonna ja Rahvaliidu ühised eesmärgid: kehtestatakse astmeline tulumaks ja tõstetakse pensioneid; lubatakse võidelda iga Eesti elaniku heaolu eest; tõsta isegi parvlaeva Estonia vrakk merepõhjast üles jpm.

Kuni riigikogu valimisteni tahavad parteid jätkata senises koalitsioonis Reformierakonnaga. Pärast parlamendivalimisi soovivad aga Keskerakond ja Rahvaliit moodustada kuni 2011. aastani ühise valitsusliidu. Leppe kohaselt tuleb peaministrikandidaat valimistel kahest erakonnast enim hääli kogunud parteist, suure tõenäosusega Keskerakonnast — kes siis muu kui Edgar Savisaar! Valitsuse moodustamisel lubavad kaks parteid osaleda vaid üheskoos.

Ka Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul jätkab praegune koalitsioon kuni riigikogu valimisteni. Atonen lisas aga, et „just see dokument (koostöölepe) teeb Keskerakonna ja Rahvaliiduga läbirääkimise väga raskeks ja annab eelise teistele jõududele“.

Sotsioloog Tõnis Saarts küsib 11. augusti Eesti Päevalehes, kas Rüütel valitaksegi siis tõesti tagasi ja vastab ise: „Arvestades hiljutist Keskerakonna otsust taanduda viie erakonna ümarlauast ja alustada koostööd Rahvaliiduga, paistab küll nii.“

Tema hinnangul läheb paremerakondadel uute atraktiivsete kandidaatide leidmisega üsna raskeks. Viimased peaksid ju imponeerima ka Keskerakonnale ja kaaluma üles Rüütli. Kelle poole hoiaksid aga need valijamehed, kes pole veel oma otsust teinud?

Analüütikud, kes on ilmselt juba leppinud Rüütli tagasivalimise kui paratamatusega, arutavad, millised võiksid olla selle tagajärjed eelolevatele riigikogu valimistele. Arvatakse, et kuna ajaline vahe on küllaltki suur, ei pruugi presidendivalimised oluliselt parlamendivalimisi siiski mõjutada. Ei maksa ka unustada, et sirgunud on uus valijate põlvkond, kelle lemmikuks ei pruugi enam olla Keskerakond või Rahvaliit.

Üks on kindel, presidendi otsevalimiste teema muutub järjest tulisemaks. Elu näitab, et praeguste jõuvahekordade ja erakondade vastastikuse poliitilise ebasõbralikkuse õhkkonnas on praktiliselt võimatu presidenti riigikogus valida. „Oleks ju ülim iroonia, kui Rüütel saaks juba teist korda presidendiks selle valimissüsteemi abil, millega püüti tema edu välistada,“ kirjutab Saarts.

Tänasest, selle lehe ilmumise päevast jääb veel 10 päeva presidendivalimisteni riigikogus.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)

Märkmed: