Nädala pärast, 23. septembril kogunevad 374 valijameest Estonia saali, et valida Eestile uus riigipea. Nagu arvata võis, kujunes riigikogus toimunud hääletusvoorude järgne presidendivalimiste kampaania üsnagi „mudaseks“ ja ka intensiivseks suhteliselt lühikese aja tõttu. Kilbile on jäänud kaks kandidaati — Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel. Samas võib aga veel Estoniaski esitada uusi kandidaate.
Ilves kogub toetust Siit kaugelt on asjade tegeliku seisu üle raske otsustada, kuna saame toetuda vaid pressis avaldatule. Viimase põhjal näib, et meedia on asunud pea üksmeelselt Ilvese selja taha. Ja mitte ainult press, kolmapäeval avalikustati 80 haritlase avaldus pealkirjaga „Toetades Ilvest aitame Eestit“, milles kutsutakse valijamehi hääletama Ilvese poolt.
„Me soovime, et sel päeval (valimispäeval) valitav rada viiks Eesti ähvardavast umbsusest eemale avarama eluvaate poole. Seetõttu me võtame endale vastutuse olla Toomas Hendrik Ilvese usaldusmeesteks ja tagame, et meie presidendikandidaadist saab hea riigipea,“ seisab avalduses.
Avaldusele on teiste seas alla kirjutanud kirjanikud Jaan, Kross, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, helilooja Arvo Pärt, dirigent Neeme Järvi, laulja Tõnis Mägi, näitlejad Ita Ever, Aarne Üksküla ja Kaljo Kiisk, kunstnikud Enn Põldroos ja Jüri Arrak, teadlased Erast Parmasto ja Mart Saarma.
Allakirjutanud tunnustavad president Arnold Rüütlit panuse eest Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga, kuid heidavad talle ette viimase aja tegevust Keskerakonna ja Rahvaliidu huvides.
„Toomas Hendrik Ilvese analüüsivõime ja tulevikku suunatud pilk, tema kodumaa-armastus ning rahvusvaheline kogemus on voolinud temast isiku, kes järgmisel viiel aastal suudab Eesti Vabariigi presidendina oma rahvale rohkem anda kui tema vastaskandidaat Arnold Rüütel,“ kinnitatakse avalduses.
Eesti muusikud annavad 23. septembril, mil valijamehed kogunevad presidenti valima, Estonia teatri juures kontserdi, avaldamaks Ilvesele toetust. Esineda on lubanud nimekad solistid ja ansamblid (Tõnis Mägi, Ivo Linna, Untsakad, Justament, Rein Rannap, Siiri Sisask jt). Arvata võib, et sinna koguneb arvukas publik.
Eesti Päevalehes avaldatud uuringufirma Faktum & Ariko viimased küsitlused näitavad, et 51% Eesti elanikest näeks meeleldi presidendina Ilvest; 31% soovib Rüütli jätkamist riigipeana.
Igaüks võib oma toetust Toomas Hendrik Ilvesele avaldada võrgulehel www.ilvespresidendiks.net Kolmapäeva keskpäevaks oli sinna juba kogunenud ligi 17.000 allkirja. Mõistagi pole nendel allkirjadel juriidilist jõudu ega iseloomu, pigem on siin tegemist moraalse toetusega.
Rüütlil oma toetajad Samas on ka neid, kes leiavad, et Arnold Rüütlile on valimiskampaania käigus ülekohut tehtud (erukindral Aleksander Einseln jt). Keeleteadlane Mati Hint eelistab Maalehes ilmunud arvamusloos samuti Rüütlit presidendina ja kiidab tema Eesti-kesksust, rääkimata siis Keskerakonna ja Rahvaliidu juhtidest ja liikmetest.
Arnold Rüütel avalikustas 12. septembril oma valimisplatvormi, milles rõhutab, et Eesti ülim eesmärk on rahva püsimajäämine ja oma riigi hoidmine. Ta peab vajalikuks selliste eetiliste väärtuste nagu õiglus, hoolivus, austus ja mõistmine senisest suuremat ausse tõstmist.
Valimisplatvormis on 20 võtmepunkti ja selle täistekst on üleval Rahvaliidu kodulehel
www.erl.ee 2/3 ehk 66% Postimehe 13. septembri päevaküsimusele „Millise mulje jättis teile Arnold Rüütli valimisplatvorm?“ vastanutest pidas Arnold Rüütli valimisplatvormi sisutühjaks. 24% vastanutest nentis, et neid Arnold Rüütli valimisplatvorm ei huvita. Vaid 10% tõdes, et valimisplatvorm oli väga hea.
Kriitikanooled lendavad Ilves kritiseeris praeguse riigipea seisukohti ja tõdes, et nii presidendi kui mistahes teise võimukandja katteta lubadused õõnestavad Eesti riigi ja selle esindajate autoriteeti.
Ilvese sõnul puudub Rüütlil paraku seisukoht ka neis asjus, mis eestlasi kõige rohkem muretsema panevad.
„Presidendil lasub kohustus pakkuda avalikkusele ja poliitikutele ühiskonna liikumissuunda ja võimalikke lahendusvariante soovitud eesmärkideni jõudmiseks. Just neid napib paraku nii Rüütli seisukohtades kui ka tema senises tegevuses,“ märkis Ilves.
Ilves avaldas lootust, et saab kõigil olulistel teemadel presidendikandidaat Rüütliga mõtteid vahetada 23. septembri valimistele eelnevate väitluste käigus.
Nentinud, et valida on kahe täiesti erineva poliitiku (kodu- ja väliseestlase; Eesti pärast südant valutava ja kosmopoliidi vahel), öeldakse SL Õhtulehe 13. septembri juhtkirjas: „Õli valab tulle, et ka Ilves pole kaugeltki kõiki Rüütli vastaseid rahuldav kandidaat. Olukord, kus hääletatakse mõlema kandidaadi vastu, pole kuigi lootustandev.“
Kohmakas valimissüsteem Käesoleva presidendivalimiste saaga on taas demonstreerinud, kuivõrd kohmakas on praegune presidendi valimissüsteem. See annab erakondadele ja poliitikutele võimalusi igasugusteks manipulatsioonideks.
Demokraatlike otsevalimistega oleks kõik nii palju lihtsam. Aga silmapiiril luurab juba oht, et siis võib Eesti riigipeaks saada Edgar Savisaar, kes üksikisikust poliitikuna naudib ju endiselt rahva suurimat toetust.
Järgmiste valimisteni aastal 2011 on veel palju aega...
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EP)