“Sest vaata , ma kuulutan teile suurt rõõmu: sest teile on sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!”
(Luuka 2:10-12)
Issandas armsad Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste liikmed!
Viiskümmend aastat tagasi olid meie kogud ja kogudused suured. Kogudustel oli
suurem liikmeskond. Leeriklassid olid suuremad. Meil on kalduvus pidada väikest
nõrgaks ja kaduvaks. Issanda Jumala mõõdus pole väike aga mitte nõrk ega kaduv. Ka see, mis on üksik pole Jumalas jõetu ega abitu.
Mõtleme jõulukoraalile “Üks roosike on tõusnud kesktalvel külmal aal.” See
roosike on Jõululaps Jeesus Kristus väeti lapsukesena. Mõtelge sellisele imeväärsele nähtusele, et üksik roosipuu oks oleks keset paljast tühja külmanud põldu, ja selle peal õitseks üksik roosiõis. See oleks meie kainele argipäeva meelele seletamatu. See aga haaraks meie tähelepanu, meie südame ja meele kogunisti. Me peatuksime seda õit imetlema ja läheksime selle juurde, et saaksime seda ligidalt vaadelda ja ka puudutada.
Jeesuse jünger Johannes kirjeldas sarnast kogemust, mis temal ja teistel jüngritel
oli seoses Jumala Poja Jeesuse Kristuse isikuga. See Jeesus, kirjutas Johannes, “elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.”(Johannese ev. 1:14).
Johannes kirjutas veel ühes oma kirjas Jeesusega kohtamisest: “mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega.” (1. Johannese kiri 1:3)
Osadus Jumalaga, mis jüngritel oli, oli ainuüksi ühe isiku läbi, Jeesuse
Naatsaretist läbi, kes oli selle maailma arusaamise ja hinnangu põhjal tähtsusetu, peaaegu olematu. Läbi 2000 aasta on ristiusk ja ristikirik kasvanud hiigelsuureks liikmete arvu, ehituste ja omandi poolest. Kiriku suurus ja ajaloolisus paneb meid unustama, et selle algus oli ühes väikeses lapsukeses, imikus sõimes. Me läheme kergesti kaasa arvude enamuse ja autoriteedi juhtimisega.
Jõulude tähendus ja tõde on üksikus ja väikeses jõululapses, kes on Jumal ka enne sündimist siia ilma, kes on Jumal ka mähkmetes ja sõimes. Ainult Jumala Poeg saab olla ka väikese lapsena ühesugune Jumalaga. Meie kirik ja kogudused on väikesed, aga me oleme suured meie Jumalas ja Õnnistegijas, Petlemma lapses.
Toome järgmise 16. sajandi (1561-1595) inglise preestri Robert Southwell-i
luuletuse eesti keeles:
SEE LAPS MU ARMASTUS
Robert Southwell
Las rumalus kiita edevat armastust.
Mina kiidan ja armastan Last,
kelle südame mõtted, kelle suu sõnad,
kelle käte teod ei iial teind häbi, ei pahandust.
Ma kiidan Teda kõigest üle,
ja armastan kõigest jõust.
Kui meel ja süda mul Tema
ja elu käin Temaga - ei või ma eksida.
Ta armu ilusam õis,
ja tänu kõrgeim tee.
Inimese soovituim valgus Ta.
Armastada Teda on elada!
Lahkuda Temast on surra!
Elu Temas on õnn!
Ta mulle and; ma Tema laen -nii
teineteise võlg.
Ta noor, kes tark.
Ta laps, kel’ jõud.
Ta mees, kes Jumal tõest.
Kui tark, Ta teab,
kui tugev, teeb -kui
Jumal, õnnistab.
Ta tarkus valvab,vägi kaitseb.
Ta arm see hoiab meid.
Mu esimene sõber Ta.
ja praegu kõige parem --Ta igas olus truu.
Ta sünd me rõõm.
Ta elu, meie tee.
Ta surm me vabadus
Oh häda, Ta nutab, ohkab, hingeldab;
Ta inglid aga rõõmsalt laulavad.
Ta pisaratest, õhkeist, hinge tõmmetest
puhkeb rõõmus kevade.
Laps kõigevägevam, kel’ hellad käed,
mis siiski saatvad pakku iga vaenlase.
Mu vead sa paranda,
Mu elu kinnita;
Mind võta vastu siis,
Kui pean kord surema.
tõlkinud Thomas Vaga
Teie praostid tahavad edastada tänu Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste juhatustele ja esimeestele ustavuse eest, et nad kannavad hoolt koguduste heaolu eest, muretsevad vaimulikke teenima kogudusi. Tahame tänada ka kõiki vaimulikke, kes teenivad Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudusi vaatamata koguduste suurusele ja jõulisusele.
Soovime teile kõigile Jumala poolt õnnistatud jõuluaega ja uut Issanda aastat 2011.
Uudo Tari, Thomas Vaga
E.E.L.K. USA Chicago Praostkond E.E.L.K. USA Esimene Praostkond.
