Pühapäeval Prantsusmaa 23. presidendiks valitud 52aastane Nicolas Sarkozy ametiaeg tõotab tuua muutusi nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidus. Ungari aristokraatliku päritoluga immigrandi poja valimisplatvorm nägi ette nii muutusi sisemajanduses kui ka Euroopa Liidu põhikirja teema taasavamist; oli ju Prantsusmaa esimene riik, kus rahvas lükkas tagasi pakutud konstitutsiooni.

Võidukõnes lubas Sarkozy ühendada polariseerunud riigi, olla kõikide prantslaste president, rõhutades, et ei ole olemas kaks Prantsusmaad, vaid üks. Lisades, et Prantsusmaa on taas uuesti Euroopas olemas. Kuid ta oponentide leerile sõnum kohale ei jõudnud: valimiste tulemus ajas Sarkozy vastaseid Pariisi ja Nantese tänavatel märatsema. Kaotanud sotsialistide presidendikandidaadi Ségolène Royali pooldajad pildusid Pariisis kive ja pudeleid rahutagavate politseinike poole; Nantes’is oli rahutustel tuhatkond rahulolematut ning märuli käigus sai kaks politseinikku viga, Agence France Presse’i andmetel loobiti seal kordnikke happega.

Uus president käsitles pühapäevases kõnes vajadust murda prantslaste mineviku harjumusi ja kombeid, rõhutades vajadust taastada tööeetikat. Vaatlejate hinnagul peegeldab lubadus otseselt valimisplatvormis esiletõstetut, milles Sarkozy tõotas tööturgu praegustest ametiühingute poolt esitatud kaitsekammitsatest vabastada, seda maksude vähendamiste kaudu. Samuti olevat tööeetika taastamiseks tarvis pensionite reformi, Prantsusmaa tohutult suure riigiaparaadi koondamist ning riigivõlgade kärpimist.

Välispoliitikas võib ennustada soojenevat vahekorda Ameerika Ühendriikidega. Iraagi sõjast tulenenud jahedad suhted olevat möödanik, ütles Sarkozy, lubades Prantsusmaa „ameeriklastest sõpradele”, et nad võivad jääda kindlaks vastastikusele sõprusele, samas aga kinnitades, et ka sõpradel võivad olla eriarvamused. Üks selline arvamus on kahtlemata seotud Kyoto leppega, millega USA, mis kuigi riiklikult on oma kasvuhoonegaaside õhkupanemist vähendanud rohkem kui mitmed leppele allakirjutanud nagu Kanada, pole liitunud. Sarkozy lubas, et Prantsusmaa „esmane võitlus” on tegeleda kliima soojenemise probleemiga, kutsudes Washingtoni üles näitama globaalses võitluses juhtivat rolli.

Vastvalitud riigipea esimesed välisvisiidid on tõenäoliselt Brüsselisse ja Berliini; kinnitamaks kuuluvust ja seotust Euroopaga. ELi eesseisus on Saksamaa, kantsler Angela Merkel tervitas Sarkozy võitu, öeldes, et Saksamaal ja Prantsusmaal on tähtis säilitada usaldust, koostööd ja intensiivset kooperatsiooni. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas omapoolset usaldust Sarkozy võimetesse olla juhtivaks kujuks Euroopa poliitika konsolideerumises.

ELi põhikirja küsimuses on Sarkozy kaua pooldanud 2005.a. tagasilükatud teksti asemel n-ö miniversiooni vastuvõtmist. European Observeri andmetel ei läheks selline põhikiri rahvahääletusele, ja kui Prantsusmaa valitsus selle vastu võtaks, võiks teised riigid, nagu Ühendatud Kuningriik ja Holland — kus samuti ütles rahvas „ei“ — tarvitada analoogset poliitilist manöövrit. Muidugi, siis kaoks ELi põhikirja vastuvõtmisega viimanegi demokraatlik lähenemine. On küsitud euroskeptikute poolt, kas Sarkozy Prantsusmaal võib ka teisi selliseid kodanike poliitiliste õiguste eemaldamisi näha reformide ja muutuste käigus?

Sarkozy astub ametisse 16. mail; seniks on ta eemaldunud avalikust elust, olles nõuandjatega strateegiat arutamas ja tulevast valitsust kokku panemas.

Märkmed: