Praha Deklaratsioon kogub toetust
Arvamus 26 Sep 2008 sddddEWR
    Trüki   E-post   FB     
3. juunil võeti Prahas Tshehhi Vabariigi senati korraldatud konverentsi resultaadina vastu „Praha Deklaratsioon Euroopa Südametunnistusest ja Kommunismist“. Algatajate hulka kuuluvad Tshehhi Senati liikmed, Euroopa Parlamendi liikmed, ühiskonnategelased, kommunismiohvrid, Tshehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel, Stasi arhiivide endine föderaalkomisjonär Jaoachim Gauk, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident Göran Lindblad ning USA kommunismiohvrite memoriaali sihtasutuse esimees Lee Edwards.

Konverents toimus 1968. a. Praha kevade 40. aastapäeval ning teda võib ka käsitada uue – vaimse ja moraalse – Praha kevade sünnina. Seda rahvusvahelises ulatuses, kuivõrd osavõtjate üks sihiasetusi on niihästi Berliini müüri lammutamise kui ka 1989.a. Tiananmeni kevade mahasurumise 20. aastapäeva tähistamine eeloleval aastal.

Olles üks selle deklaratsiooni teksti ettevalmistajaid europarlamendis koos Tshehhi kolleegi Jana Hybaskovaga, võin kinnitada, et „Praha Deklaratsioon“ on senistest üks laiahaardelisemaid ja sisukamaid dokumente. Sellisena võiks ta algatajate veendumuse kohaselt olla autoriteetseks pidepunktiks, mille ümber peaksid jõuliselt koonduma kõik poliitikud ja Euroopa kodanikud. Kõik need, kes tunnetavad teravalt vajadust lammutada vaimse Berliini müüri jäänused, mis kümnete miljonite teadvuses ja alateadvuses tekitavad vaikset võõristust, eemalehoidumist ühise lähiajaloo ausast ja põhimõttelisest hindamisest, takistavad ehtsat üksteisemõistmist ning solidaarset käitumist.

Et deklaratsioon ei jääks vaid deklaratsiooniks, moodustavad organisaatorid „Praha Deklaratsiooni“ rahvusvahelise komisjoni, kes hakkab korraldama selle dokumendi sisu otsest tutvustamist valitsusjuhtidele, Euroopa Komisjonile, parlamendiliikmeile ja avalikkusele. Nagu lausus oma ettekandes Prahas suursaadik Jüri Luik, saavutavad seisukohad Euroopa südametunnistusest ja kommunismist kaalu siis, kui liikmesriikide valitsused, eelkõige endiste kommunismimaade valitsused neid aktsepteerivad ja ühiselt toetavad nende kehtestamist üld-Euroopalike moraalsete normidena.

Alljärgnevalt väljavõtteid Praha Deklaratsioonist:

• Kuivõrd Euroopa ühendamine pole saavutatud seni, kuni me pole võimelised oma ajalugu taasühendama, tunnistama kommunismi ja natsismi oma ühise pärandina ning läbi viima ausa ja põhjaliku arutelu möödunud sajandi kõigi totalitaarsete rezhiimide kuritegude üle;
• kuivõrd kommunistlikust minevikust võrsuv halb südametunnistus kujutab endast ränka koormat Euroopa ja meie laste tulevikule;
• kuivõrd kommunistliku mineviku erinev hindamine võib üha lõhestada Euroopat „lääneks“ ja „idaks“,
kutsume üles

1. saavutama üle-Euroopalist kokkulepet selles, et niihästi natsistlikku kui ka kommunistlikku totalitaarset rezhiimi tuleb hinnata nende endi kohutavate tegude järgi kui hävituslikke, mis oma poliitikas süstemaatiliselt rakendasid äärmuslikke terrori vorme, surusid maha kõik kodaniku- ja inimvabadused, alustasid agressiivseid sõdasid ning hävitasid ja küüditasid oma ideoloogiate lahutamatu osana terveid rahvaid ja elanikkonna rühmi ning et tuleb neid käsitada 20. sajandi peamiste katastroofidena;
2. tunnistama, et arvukaid kommuinismi nimel toime pandud kuritegusid tuleb hinnata inimsusevastaste kuritegudena, mis peavad saama samasuguseks hoiatuseks tulevastele põlvedele nagu seda on Nürnbergi tribunali poolt hukka mõistetud natsistlikud kuriteod;
3. kujundama ühise lähenemise totalitaarsetele kuritegudele, kaasa arvatud kommunistlike rezhiimide omad ning tõstma üle-Euroopalist teadlikkust kommunistlikest kuritegudest määratlemaks selgelt ühine hoiak kommunistlike rezhiimide kuritegude suhtes;
4. algatama seadusandluse, mis võimaldaks kohtutel kohut mõista ja hukkamõistvaid otsuseid langetada kommunistlike kuritegude sooritajate üle ning kompenseerida kommunismi ohvreid;
5. tagama kõigile totalitaarsete rezhiimide ohvreile võrdne ja mitte-diskrimineeriv kohtlemine;
6. rakendama üle-Euroopalist ning rahvusvahelist survet saavutamaks mineviku kommunistlike rezhiimide efektiivne hukkamõistmine ning pidamaks tõhusat võitlust jätkuvate kommunistlike kuritegude vastu;
7. tunnistama kommunismi kui Euroopa ühise ajaloo integraalset ja kohutavat koostisosa;
8. võtma üle-Euroopaline vastutus kommunismi poolt toime pandud kuritegude suhtes;
9. kehtestama Hitler-Stalini pakti allakirjutamise päeva, 23. augusti, natsistliku ja kommunistliku totalitaarse rezhiimi ohvrite mälestuspäevana samal viisil nagu Euroopa 27. jaanuaril mälestab holokausti ohvreid.

Praha Deklaratsiooni 19 punktist viieteistkümnes pakub välja Euroopa Mälu- ja Südametunnistuse Instituudi rajamise ning seitsmeteistkümnes Euroopa ühiste ajalooõpikute koostamise.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus