Poliitjuristid suruvad ennetustrahvi seaduseks PM
Eestlased Eestis 16 Nov 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Argo Ideon Postimees

Justiitsminister Rein Lang ilmselt saab oma tahtmise – homme on riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu 656 värskeim versioon, mis tõenäoliselt ka seaduseks saab, kirjutab Argo Ideon.

Eelnõu number 656 muudab eriliseks asjaolu, et see toob Eesti õigusruumi senitundmatu mõiste «ennetav hüvitis».

Eelnõu teise versiooni järgi saab ennetava hüvitise välja mõista ennekõike meediakanalilt – näiteks kohatu hinnangu andmise, valeandmete avaldamise, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise vms eest. Sõna «ennetav» viitab seejuures soovile, et trahv oleks nii suur, et meediaväljaanne mitte mingil juhul teist korda sama vea tegemisega riskida ei söandaks. Lisaks peab kohus trahvi määrates arvestama kahjutekitaja rahalist seisu.

Need võlaõigust ja kogu Eesti õigusruumi oluliselt muutvad põhimõtted on pälvinud hulganisti kriitikat. Ennetustrahve pidas juba kevadel tarbetuks riigikohus, mis peaks hakkama kujundama uute sätete rakendamise praktikat. Riigikohtu hinnangul on kahjuhüvitiste valdkond juba praegu piisavalt reguleeritud ning pakutud võlaõigusseadust puudutavad muudatused «jäävad arusaamatuks tervikuna».

Samuti on avalikult toimuva pärast muret väljendanud tööandjate keskliit, meediavälja­anded ning haiglate esindajad.

Tööandjate ja haiglate protestide järel astus õiguskomisjon sammu tagasi ja jättis eelnõust välja ennetava hüvitise määramise kehavigastuste tekitamise, kehalise väärkohtlemise ja vabaduse ebaseadusliku võtmise eest.

Justiitsministeerium osutab ennetustrahvide mõjuala piiramise põhjusena Tartu Ülikooli teadlaste arvamusele, et kehavigastuste ja teiste selliste rikkumiste eest on piisavad sanktsioonid olemas karistusõiguses, kuid näiteks au ja väärikuse riivamise eest on sanktsioone vähem.

«Seetõttu jääb kannatanul pahatihti mulje, et tema au või väärikuse rikkuja mõjutamiseks ei olegi võimalik midagi ette võtta,» rääkis justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. «Selle tunde ja negatiivse emotsiooni vältimiseks ongi mittevaralise kahjuhüvitise ennetav komponent võlaõiguses vajalik.»

Eelnõu 656 põhjalikult analüüsinud Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri sõnul sünnitab seaduseparandus Eestis uue teenuse: advokaatidel tasub esindada inimesi, kes tunnevad ennast laimatu ja solvatuna. «Küllap nad hakkavad kaebama kohtusse mitte ainult meediat, vaid ka neid, kel tõeliselt palju raha – igasugu riigiasutustest alates kuni pankadeni välja,» ennustas Vahter. «Advokaatidele peaks leiba jätkuma.»

Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis ütles, et seaduseparandus annab võimaluse pidada pikki kulukaid kohtuvaidlusi. «Niisuguse uue instrumendi ilmumine Eesti tsiviilõigusse tundub pentsik,» sõnas ta. «Mis on üldse varaline seis? Üksikisiku puhul on see hoomatav, aga äriühingu puhul väga laialivalguv mõiste. On see aktsiahind börsil või midagi muud?»

Vahter ütles, et seaduseparanduse tagant kumab poliitikute soov karistada meediat, mis mõnel konkreetsel juhul võib olla ka põhjendatud, kuid riigikogulased ilmselt pole adunud, et uuendus võib pöörduda ka erakondade endi vastu. «Suur osa poliitilisest laimust levib hoopis poliitbroilerite blogide kaudu,» leidis Vahter. «Nüüd muutuvad nemadki automaatselt hagetavaks.»

Ka eelnõu viimase muudatuse seletuskirja järgi võib ennetustrahv osaks langeda ükskõik kellele, mitte ainult meediakanalile, ja vahendiks võib olla isegi e-kiri või hüüatus tänaval. «Au ja väärikuse rikkumine võib toimuda mis tahes vormis ja isiku poolt,» sedastab dokument.

Ajalehtede liidu tegevdirektor, ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ütles, et seaduse jõustumise korral oleneb edasine seda rakendavast kohtusüsteemist. «Ka halba seadust saab rakendada mõistlikult,» nentis ta.

Samas on tegemist meediavaenuliku eelnõuga, ütles Raudsaar.

Eilsel õiguskomisjoni istungil lükkasid poliitikud tagasi ajalehtede liidu viimase ettepaneku eelnõu veidi pehmendada, st seada nn ennetustrahvidele ülempiirid: üksikisiku puhul 1000 eurot ja juriidilise isiku puhul 10 000 eurot. «Selle lükkasime tagasi, sest ei tahtnud kitsendada kohtunike otsustusõigust,» ütles eelnõu eest vastutav parlamendiliige Robert Antropov (Reformierakond).

Võimupoliitikud leiavad, et tegu on kiriku seadmisega keset küla. «Õiguskomisjoni juurde moodustatud laiapõhjaline töörühm kaalus menetluse käigus erinevaid seisukohti, analüüsiti eelnõuga kaasneda võivaid probleeme ja kooskõla põhiseadusega,» ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL). «Justiitsministeeriumi pakutut on eelnõu autorid esitlenud kui kompromissi.»

Raudsaar tõdes, et neid, kes tahaks Eestis ajakirjanduse ohjeldamist, on piisavalt ja osaliselt on see ka ajakirjanduse «teene». «Kvaliteet ei ole aeg-ajalt tõesti hea, aga selle parandamiseks ei ole vaja vaikivat ajastut kehtestada,» ütles Raudsaar.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus