www.DELFI.ee 22. veebruar 2006 9:10
Isamaaliitlaste Mart Laari ja Peeter Tulviste meelest on rikutud kokkulepet, mille järgi endised tippkommunistid tõmbusid poliitilistelt positsioonidelt tagasi.
Laar ja Tulviste kirjutavad Eesti Päevalehe arvamusküljel, et riik peab tunnustama enda eest võidelnud inimesi ja hukka mõistma neid, kes teinud koostööd vaenlaste ja vallutajatega. Keerukaks läheb asi siis, kui üks ja sama inimene on teinud mõlemat ja seda viiskümmend aastat.
Autorite sõnul valitseb näiteks Euroopas arusaam, et koostööd oma maa vallutajatega ei õigusta miski. Siiralt kahetsejale, kes püüab edasiste tegudega seda heaks teha, võib osaks saada küll andeksandmine, aga kindlasti mitte autasu kollaboratsioonile eelnenud või järgnenud teenete eest. Meie omariiklus on kestnud veel liiga lühikest aega selleks, et see tava oleks jõudnud juurduda, nendivad Laar ja Tulviste.
”Kuna paljud endised ENSV juhtivtegelased aitasid 1988. aastast alates igati kiiduväärsel kombel — ning isiklikku heaolu ja vabadust ohtu seades — kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele, pääses ühiskonnas võimule vaikiv kokkuleppe, mille kohaselt endised juhtivkommunistid tõmbusid poliitilistelt positsioonidelt tagasi, uurimise alla võeti ja kohtusse saadeti ainult need, kel käed verised,” kirjutavad Laar ja Tulviste.
Isamaa algatusel kehtestati põhiseaduse lisasse säte, mille kohaselt võõra võimuga kõige tihedamal kombel seotud tegelased ei saanud kümne aasta jooksul asuda Eestis juhtivatesse ametitesse, nendivad autorid. “Selle aja jooksul on Eesti riik suutnud erinevalt neist riikidest, kus endised juhtivkommunistid jäid võimule, teha radikaalseid reforme. Eesti riik on saanud piisavalt tugevaks, et üle elada isegi endiste kommunistide naasmine riigitüüri juurde.”
Paraku on praeguseks tollast ühiskondlikku lepet rikutud, leiavad Laar ja Tulviste. “Osa endisi aktiivselt võõrvõimu teeninud kommuniste on asunud avalikult õigustama oma koostööd võõrvõimuga, selle asemel et seda kahetseda. Enamik neist on seejuures kindlasti teinud ka midagi head, olgu paljudele inimestele või mõnele üksikule. Paljusid meist on mõni võõra võimuga koostööd teinud inimene oma tollast ühiskondlikku positsiooni ära kasutades aidanud — seda eitada oleks tänamatu.”
Paraku: kollaboratsiooni ei õigusta miski, nendivad autorid. “Kui küüditaja soovitas Siberisse saadetavatel kirve ja sae kaasa võtta, siis peeti teda seal ehk hea sõnaga meeles ja tal endalgi oli kergem — aga ennekõike oli ta oma rahva küüditaja.”
Kahjuks on sellele olukorrale kaasa aidanud vabariigi presidendi poolt Eesti riigi aumärkide jagamisel tehtud valikud, leiavad isamaaliitlased. “Kui kõrgeid autasusid jagatakse ikka inimestele, kes kiskusid 1980. aastal maha sinimustvalge lipu, aga selle heiskajatele presidendil autasusid ei jagu, on midagi väga hullusti viltu.”
Maaomavalitsuste liidu esimees aastatel 1989–1992 Robert Närska kirjutas teisipäeval, et nõukogude süsteemi võisid muuta ainult insaiderid seestpoolt, kuid enne pidid nad teatud ajani mängima süsteemi reeglite järgi. Ta kurdab, et Eestis on nüüd kujundatud avalik arusaam, et üldsust saab rahuldada vaid riigi taastajate enesetapp. “Kõik korraga: president, ministrid, aastatetagused tegijad. Eriti aga need, kes oma panuse eest Eesti Vabariigi taastamisel saavad presidendilt teenetemärgid.”
www.DELFI.ee 