Kui 60ndate aastate lõpus korraldati esimene eesti akadeemiliste organisatsioonide vaheline võrkpallivõistlus, kes siis oleks võinud uskuda, et 43 aastat hiljem pingutavad paguluses sündinud ja võrsunud sportlased veel sellisel moel, nagu see toimus Toronto Ülikooli idapoolses
campuses möödunud laupäeval?
Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) korraldatud võistlus leidis aset taas Taimo Pallandi nimelises suurvõimlas Scarborough’s, kuhu laup., 4. veebr. oli tulnud kokku kuus meeskonda ja kaks tribüünitäit pealtvaatajaid.
Võiduliisk langes korporatsioon Rotaliale, aga sel aastal napilt. Kui möödunud aastal rebisid rotalused karika selge võiduga korp! Sakalalt, oli sel korral lõpptulemus kuni viimaste otsustavate punktideni ebaselge. Vaatajaskond polnud mitu aastat selliseid pingerikkaid hetki läbi elanud.
Esimene mäng läks Sakalal libedalt. Osava sisemänguga ja madalate tõstetega ületas Sakala meeskond Rotaliat 25:15. Kas see võis tähendada, et viimasel 10 aastal järjekindlalt domineerinud korp! Sakala viib karika taas oma vitriini? Ei, sest Rotalia, kellel omavaheline mäng arenes pidevalt turniiri vältel, alistas siis Sakala 25:21. Kolmas ja otsustav mäng algas tasavägiselt. Kui vahekord oli 2:2, tekkis olukord, mis spordiväljakul ei tohiks juhtuda. Vigastus! Oskuslik punktide koguja Raivo Uukkivi pidi võistlusest loobuma. Viiemeheline Sakala meeskond aga võitles edasi.
Imelised hetked toimusid siis! Peter Sõrra, kes seni oli mänginud ettevaatlikumalt, kindlasti füüsilisel põhjusel, hakkas jõulisemalt suruma. Samas tõusis tema 13-aastane poeg Tomas, kellel EKL-i reeglite alusel oli luba mängida, rohkemgi meeste tasemele. Tomas hoidis pidevalt oma positsioone ja üritas, oma poisipikkuse kiuste, isegi suruda. Ja ime, Sakala libises vahepeal isegi ette. Vahekord oli äkki 13:13. Tribüünil oleks nagu tekkinud õhupuudus. …Siis aga kiirelt … kaks punkti ja lõppes finaal. Lõppes ka hästi korraldatud võistlus.
Martin Toomes, Rotalia meeskonna eestkostja, andis oma selgituse:
,,Sakala mängis küll kiiret ja puhast mängu, kuid Rotalial oli noorusliku entusiasmi kõrval ka pikk rida mängijaid, kes said värske energiaga platsile tulla.” Ilmselt see reserv hoidiski Rotalia meeskonna pidevalt vee peal. Siinjuures ei tohi unustada Markus Põldma surumisi, millele oli raske reageerida.
Sakala poolelt tulid üldisemad kommentaarid. Ründemängija Hillar Sõrra kommenteeris toimunut: ,,Mulle meeldis, et näha oli noori mängijaid, olgu see siis EÜSi või Vironia juures. See tiivustab meid, vanemaid mängijaid, ja toob pealtvaatajaid juurde.”
Küsimusele kas ta siiski ei tunne, et Sakalal oli moraalne võit, vastas Sõrra: ,,Ei, punktid annavad tulemuse. Rotalial oli selge võit.”
Mõlemad võidud, tänavu ja aasta tagasi, kajastavad peaaegu absoluutset Rotalia hegemooniat turniiri esimese 25 aasta jooksul, mida tol ajal murdsid vaid üksikud Vironia ja Sakala esikohad. Oli ka Rotalia, kes pagulasajastu keskel algatas senini raudselt püsinud turniiri.
Siinjuures tõstame esile ka teisi meeskondi, kes turniiril osalesid. Kolmandale kohale tuli Eesti Üliõpilaste Selts, alistades ,,pronksi”mängus korp! Vironia esimese meeskonna. Korp! Vironia, kus nooremate osavõtt on silmale näha, võistles kahe meeskonnaga, kes veel on leidmas kombinatsiooni, mis neid võidule viiks. Korp! Fraternitas Estica oma meeskonnaga kandis turniiril kõige olulisemat kohustust, olles sel aastal EKLi presideeriv organisatsioon ja seega võistluse vastutav läbiviija. Praktiline kohapealne korraldus oligi Estica liikme Märt Matsoo kompetentsetes kätes.
Meeldiv oli näha Pennsylvaniast saabunud Tarmo Pallopit, kes ühines kohaliku EÜSi meeskonnaga. Kaksteist aastat tagasi mängis Pallop võiduka EÜSi USA meeskonna koosseisus kanada-eestlaste turniiril.
Oletatavasti olid naisorganisatsioonid järgmisel päeval toimuva küünlapäeva ettevalmistuste tõttu seekord osavõtust viimasel hetkel loobunud. Lootuseküünal jääb aga põlema nende tagasitulekuni tuleval aastal.
Korp! Rotalia meeskond võistles koosseisus: Aivar Cartan, Aleks Kivi, Andres Kivi, Toivo Makk, Erik Makk, Toomas Maripuu, Markus Põldma, Mihkel Põldma, Tarmo Remmel ja Martin Toomes. Treenerina tegutses Raivo Remmel. Sakala meeskonda kuulusid Toomas Heinar, Hillar Sõrra, Peter Sõrra, Tomas Sõrra, Aaro Tõnnis ja Raivo Uukkivi.
Kui nimesid nimetada, siis vahekohtunike hulgas tuleks esile tõsta võrkpalli ,,eriteadlast” Taimo Ilvest, kes kui võrkpalli üks kohalikust ,,hingest”, aitab koos aatekaaslastega läbi viia seda eestimeelset harrastust tuleviku tasandil veel pikki aastaid.
