Toronto Eesti Maja Kunstikomitee tänavune fotovõistlus erines mullusest selle poolest, et taas oli fotograafidele antud kindlad teemad, neid oli kaks: „Jooned“ ja „Inimesed“. Nagu möödunud aastal, jäeti aga fotograafidele vabad käed tööde raamimise osas. Oli huvitav näha, kuidas autorid olid etteantud teemade piirides leidnud leidnud põnevaid ja vaimukaid väljundeid. Selles võis oma silmaga veenduda igaüks, kes eelmisel nädalavahetusel Toronto Eesti Maja galeriisaalis toimunud näitust külastas. Näituse korraldasid ja ettevalmistustöö tegid Toronto Eesti Maja Kunstikomitee esinaine Nora Wallner ja juhatuse liige Vaike Külvet.
Näituse avamisel, laupäeval juhtis Nora Wallner oma sõnavõtus osalenute tähelepanu autorite ja tööde arvukusele ning osavatele temaatilistele lahendustele.
Esines 30 autorit kokku 80 tööga. Loetlegem siinkohal osalenud autorid: Rein Andre, Laura Boujoff, Tiina Cook, Hal Dumbrille, Ingrid Heinmaa, Einar Heinmaa, Maie Ilves, Ülo Isberg, Nick Jones, Maret Kendra, Aare Kolga, Heli Kopti, Chloe Kristenbrun, Vaike Külvet, Krstiina Liivoja, Enn Martin, Sandra Martin, Sinile Mihkelson, Michael Muller, Darren Olson, Madis Org, Linda Püssa, Lembitu Ristsoo, Anne Roosman, Hedy Sellers, Tim Sellers, Leili Terts, Aarne Vahtra, Saima Varangu ja Nora Wallner. Paljud olid kasutanud võimalust esineda lubatud maksimumi — nelja tööga. Ehkki fotograafid olid jäänud truuks etteantud teemadele, ilmnes nende töödes rikkalik fantaasia – jäädvustatud oli loodus- ja linnavaateid, liikumistuhinas inimesi; fokuseeritud huvitavatele detailidele; oli ka humoorikaid pilte, ja isegi üks Iraagi sõjatandril võetud foto. Kõik see andis kokku värvika mosaiigi, mida arvukad külastajad nautisid ja imetlesid. Rõõmustav ka, et oma töödega esinesid mitme põlvkonna fotograafid.
Nooruke Sandra Martin oli näiteks jäädvustanud kitarrikeeled. On ju needki pildil jooned – originaalne idee! Vaatajal andis lausa nuputada, millega tegemist. Chloe Kristenbrun tõestas juurviljadest kokku seatud geomeetrilise kompositsiooniga oma suurepärast kunsti- ja värvitaju. (Mõelda vaid, kui ilusaid, mitte ainult kasulikke, juurvilju me sööme!) Värskendava kevadise tuulepuhanguna mõjus Maie Ilvese „Spring“.
Linda Püssa oli pildistanud saunalisi ootavaid vihtasid. Meelde jäi ka tema kompositsioon jääpurikatega „Kevad räästas“. Saima Varangu haruldane leid ämblikuvõrguga eraldatud abikaasast pani naerma ka kõige tõsisema näitusekülastaja. Väga mõjuvad ja meisterlikud olid korraldajate Nora Wallneri ja Vaike Külveti professionaalsed fotod. Pr. Wallneri kunstilised, kauni ja sujuva värvidemänguga fotod meenutasid pigem maale, Vaike Külveti tööd panid imetlema autori võimet täpselt ja lakooniliselt fikseerida konkreetseid ja geomeetrilise asetusega detaile, mida me tänaval kõndides võib-olla ei märkagi. Lisaks veel tubli annus fantaasiat ja põnevaid värvilahendusi.
Subjektiivsusest õhkuva väljendi „ilu on vaataja silmades“ võiks meelevaldselt tirida ehk siiagi, sest ekspertidest zhüriiliikmete (Yvonne Väär ja Carrie Beres) nägemus ei tarvitse kokku langeda vaataja omaga. Nende, oma ala suurte meistrite arvamust tasub meil aga usaldada ja respekteerida.
Zhürii jagas auhindu mõlemas kategoorias järgmiselt:
I auhinna võitsid Michael Muller („Evening fun in the snow“) ja Lembitu Ristsoo („Lines I“).
II auhinna said Enn Martin („Beaver hollow“) ja Chloe Kristenbrun („Kyle in Estonia“).
III auhinna pälvisid Hedy Sellers „Hurry“ (sarjast „People in motion“) ja Heli Kopti („City lines II“).
Ergutusauhinnad: Rein Andre – „Lines in forest“ II;
Einar Heinmaa – „Shadowlines“;
Michael Muller – „On the way to the theatre“;
Hedy Sellers – „Tunnel vision“.
Tänane digitaalne fototehnika on arenenud plahvatuslikult. Kuhu see tulevikus võiks jõuda, ei tea keegi. Kõik need uued võimalused on imetlusväärsed ja teretulnud, kuid jäävad siiski vaid abivahenditeks. Nii amatöör- kui harrastusfotograafide tööde kvaliteedi määrab endiselt autorite kunstitaju, reageerimiskiirus ning võime pildistamisväärse paljususest tabada midagi üllatavat ja köitvat. Selline looming läheb ka otse vaataja südamesse ja jääb kauaks meelde.
Täname siinkohal Toronto Eesti Maja Kunstikomiteed huvitava näituse korraldamise eest ja jääme ootama järgmist – aastal 2008.
