Pilk möödunud pühadele
Eestlased Eestis 30 Jun 2006 Üllas Linder, ValgaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Äsja jõudsid minevikku jaanipäev ja võidupüha. Mõlemat tähistati Eestis hoolega. Jaanipäevaga ollakse ammu harjunud, see komme ei kadunud ka nõukogude ajal. Võidupüha tuli kodumaal eestlaste ellu uuesti pärast vabaduse taastamist.
 - pics/2006/13649_2_t.jpg

Kaks päeva lehvisid Eestis jälle ilusad sinimustvalged lipud. Aga jaanilaupäeva hommikul tuli mul vihmahoogude vahel kuivemat hetke otsida, et lipp välja viia. Samas oli mul hea meel, et enne suurt jaanitulede põletamist maa märjaks sai – küllap jäi mõnigi tulekahju tänu sellele tulemata.

Harjumatu võidupüha

Seekordne võidupüha oli harjumatu nii tavalistele inimestele kui ka riigile. Põhjuseks oli see, et paraadi peeti merel, Saaremaa uue süvasadama juures Küdema lahel.

Tavaliselt on paraadidest ikka tehtud teleülekanne. Ilmselt puudub Eesti Televisioonil mereparaadist otseülekande tegemiseks vajalik tehnika ja nii tuli tänavu televaatajatel leppida paraadist tehtud monteeritud saatega. Ka selle tegemisel juhtus tõrkeid ja õigel ajal saade eetrisse ei jõudnudki.

Raadios oli küll otseülekanne, aga märgata oli, et reporter ei tundnud end mereasjanduses kindlalt. Näiteks ütles ta, et kava järgi peaksid laevad juba liikuma, aga nad seisavad veel paigal. Pärast selgus, et laevad liikusid küll, kuid harjumatu silm ei saanud sellest aru.

Eestil on endal laevu uhke paraadi jaoks vähe ja nii oli pearõhk külalistel. Küdema laht osutus liiga väikeseks kõige suuremale laevale, mis pärit Inglismaalt. Kauge maa enesekindlad meremehed ei kuulanud Eesti lootsi juttu, sõitsid liiga kiiresti ja riivasid sadamakaid. Kai jäi ilma mõnest betoonitükist ja uhke laeva ninasse tekkis mõlk. See ei takistanud küll laeval pärast paraadi Tallinna sõitmast, kus rahvas seda vaatamas sai käia. Ka koju tagasi sõitis laev ilma remondita.

Kuna tegemist oli Eesti esimese mereparaadiga, ei saa neid väikesi ebaõnnestumisi pahaks panna. Eesti tahtis end näidata mereriigina ja sai sellega hakkama. Kui kunagi tehakse järgmine mereparaad, kuluvad sel korral saadud kogemused kindlasti ära.

Presidendist mööda ei saa

Rahvusvaheline traditsioon nägevat ette, et kui mereparaadil osaleb riigipea, tuleb tema auks lasta 21 aupauku. President Arnold Rüütel oli küll kohal, kuid haubitsatest pauku ei lastud, sest keskkonnateenistus ei lubanud häirida looduskaitsealal pesitsevaid linde. Haubitsate asemel kasutati ühe erafirma pürotehnikat, mis pidavat linde vähem häirima. Kena, et meil lindudest hoolitakse.

Presidendi kõnet kommenteeriti muidugi vastavalt sellele, kas kommenteerijale Arnold Rüütel meeldib või mitte. President astus nimelt kaitseminister Jürgen Ligi plaani vastu minna üle elukutselisele armeele. Mõne arvates ületas president oma võimupiire. Teised arvasid, et kuigi presidendil pole eriti palju võimu midagi otsustada, on tal siiski õigus oma arvamus välja öelda. Niisuguseid vaidlusi presidendi volituste üle oli juba Lennart Meri ajal, aga kes see vana aega enam mäletab või mäletada tahab.

Pidu ja õnnetused

Seekord oli Eestis kolm vaba päeva järjest. Kolmandal päeval juhtus õnnetus kaitseministril. Jalgrattaga sõitvale Jürgen Ligile sõitis keegi proua Mercedesega otsa. Kiirabi viis kergelt viga saanud ministri haiglasse, kuid ta suutis järgmisel päeval juba tööle minna. Kujutan ette, milline kisa siis oleks lahti läinud, kui Mercedesega sõitev minister oleks otsa sõitnud jalgratturile!

Tegelikult on jaanipäeva-aeg Eestis ikka olnud ka liiklusõnnetuste aeg. Seekord ei tulnud erandit. Ja muidugi sai politsei kätte hulga purjus autojuhte.

Kirikukalendris on jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. Ma ei arva, et tema sünnipäeval peaks sööma rohutirtse ja metsmett, nagu vaga mees ise oma eluajal tegi, aga kahjuks on eestlased oma peokommetega kaldunud teise äärmusse. Või polegi need kombed, on lihtsalt lausjoomine.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus