Eesti ujumisspordiga on tegeletud alates 1957. aastast. Juba varem olid Torontos käigus pallimängud, kergejõustik, võimlemine — ESS Kalev asutati 1951.a., kus harrastati paljusid spordialasid. 1948.a. saabusid Rootsist spordiõpetajad Helene ja Arvo Tiidus, kes alustasid naisvõimlemise ja võrkpalli õpetamisega.
Esimesed ujumisvõistlused peeti Ontario suvepäevadel Shadow Lake’ist üleujumisega, 1957—61. 1957.a. toimusid Jõekääru suvekodus esimesed ujumisvõistlused jões ja algasid Kanada Punase Risti ujumis- ja vetelpäästekursused, kus a.-il 1957—81 said ujumiseksamil läbi 1100 noort, algajaist kuni vetelpäästjateni (andmed ujumisklubi ja Jõekääru arhiividest, M. Kreem. Puuduvad Ants Sulevi õpilaste eksamite tulemused.)
Jõekäärult põlvnevad ka 25 ujumisinstruktorit, kes on hiljem abistanud ujumisspordis. Jõekääru Suvekodus on viibinud üle 6000 lapse, nii Kanadast kui USA-st, nüüdseks on see arv suurenenud. Lapsi oli suvekodus korraga ligi 200, neist suur osa 8 nädalat. Sellise arvu juures sai palju õpetatud.
Jõekäärule ehitati sportlaste poolt staadion 1961.a. ja välisujula 1962.a. Sama, 1962.a. aasta juulis peeti seal I Põhja-Ameerika Balti Olümpiamängud, võistlejaid saabus USA-st ja Kanadast, arvult 300, ja publikut oli 3000 ringis. See on olnud suurim spordivõistlus paguluses. Peakorradaja oli Eric Roodus, koos hulga abilistega. Võisteldi võrk- ja korvpallis, kergejõustikus, ujumises. Auhindadeks medalid ja suured trofeed. Spordipidu peeti Kiviojal, ööbiti telkides, kuna suvekodu oli tegevuses. Toronto ajalehtedes ilmus sündmusest artikleid koos fotodega. Spordist on kirjutatud ka koguteose „Eestlased Kanadas“ I, II ja III köites.
Torontos algasid pidevad ujumistreeningud. Võistlustel osales ligi 100 ujujat. Ka skautnoortele korraldati 8 aastat teateujumisvõistlusi. 1955.a. asutati Clevelandis (Ohio) leedulaste poolt Põhja-Ameerika Balti Spordiliit, mille tegevusest eestlased arvukalt osa võtsid, alates 1960.a. Võistlusi peeti ka Chicagos, Detroitis jm. Kohale sõideti hulga autodega.
Põhja-Ameerika Balti ujumisvõistlusi on peetud üle 50 aasta, peamiselt Torontos, vahel ka Clevelandis. Neil võistlustel on eestlastest silma paistnud mitmed keskkoolide, ülikoolide ja klubide ujujad, aga ka olümpiatasemega võistlejad, nagu Toomas Arusoo, Cindy Õunpuu, Kia Puhm, Sean Sepulis (tema ema on eestlanna). Ka Raymond Entmaa oli väga edukas. Viimasel ajal on võistelnud Wichmanni noored USA-st, Aruvalla noored Torontost ja hulk teisi. Praegu on eestlaste huvi ujumise vastu vähenenud, 2007.a. Balti võistlus peeti Clevelandis.
Rekordeid on peetud jardi- ja meetrimõõdustikus. Videofilmi (2 t.) balti ujumisvõistluste 40. aastapäeval tegi E. Roodus.
Suurimad võistlused on toimunud Estode ajal, näiteks 1972.a. 100 ujuja osavõtul. Vaba Olümpiaad 1984.a. Etobicoke’s tõi kohale tippujujaid baltlaste ja ukrainlaste hulgast. Eesti võitis 17 kulda 18-st alast.
Spordinäitusi on olnud 3—4. Kehalise kasvatuse eriala on lõpetanud üle 50 eestlase.
50. aastapäeval peeti Bramptonis (Ont.) pidulikud balti juubeli-ujumisvõistlused. Lipud olid aukohal, toimus näitus, auhindadeks medalid.
USA Eesti Spordiliit Lakewoodis (N.J.) tegutseb ikka edukalt, sinna on sõitnud eesti ujujad sageli. Pole kuulda enam Rootsi ja Austraalia spordiklubidest.
Jõekäärul oli aastatega tekkinud vajadus uue ujula järele. Tänu kõigile 130-le annetajale sai uus ujula valmis 1. juulil 1999. See on eriti hea noorte õpetamiseks. Annetajate nimed on autahvlil.
ESS Kalevi tegevus soikus viimastel aastatel, polnud enam spordijuhte, kes oleks seda tööd edasi viinud. Nii tuli ette võtta ESS Kalevi tegevuse lõpetamine 16. mail 2004, mis oli kurvaks päevaks endistele kalevlastele. Kalevi Jõekääru krunt kingiti suvekodule, pangaarve anti võrkpalluritele. Arhiivid ja ESS Kalevi lipp on kindlas kohas. Palju tänu kõigile, kes pikkade aastate jooksul on ESS Kalevi tegevust toetanud, aidanud ja õhutanud.
Edasi kestavad veel võrkpallitreeningud ja loodetavasti ka balti ujumine. Ajad ja olukorrad on muutunud, pole enam aasta 1951…
MAI KREEM,
end. ujumisjuht, ikka kalevlane
