Eesti Elu
Pilguheit Jõekääru argipäeva
Eestlased Kanadas 20 Aug 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Ühel ilusal päikeselisel reedesel päeval, kui Eesti Elu esindaja Jõekääru suvelaagrit külastas, oli tegevus nagu ikka täies hoos ja laagrilised nautisid neile pakutavat täiel määral. Heidame kiire pilgu laagri argipäeva ja vaatame, mida põnevat oli teoksil — nüüd juba meenutusena.

*

See nädal oli laagris spordinädal ja iga päev toimusid erinevad võistlused. Esmaspäeval jalgpall, teisipäeval korvpall ja ultimate frisbee, kolmapäeval triathlon, neljapäeval peeti rannaolümpiamängud Simcoe ääres ja reedel olid kergejõustiku- ja ujumisvõistlused. Laupäeval toimus võrkpalliturniir ja nädal lõppes spordiballiga, mille eel kuulutati välja nädala olümpiamängude karikavõitja.

Kogu nädala vältel oli laager jagatud neljaks koondiseks, milleks olid maad, kes jõudsid FIFA-s viimase nelja hulka: Uruquai, Hispaania, Saksamaa ja Holland. Nende lippude all ka võisteldi ja see lisas spordinädalale palju elevust. Võistluste presidendiks oli üks kasvataja ja peaministriteks kaks suurt last, kes jälgisid iga võistluse edukat kordaminekut. Mängud olid alati rõõmsad ja kuigi võisteldi tulemuste peale, kulges kõik sõbralikus õhkkonnas.

Nagu rääkis laagri kahe viimase nädala juhataja Heli Oder, oli rõhk pandud sellele, et iga laps võistleks omal tasemel ja koguks punkte oma võistkonnale.

Selle spordinädala näol oli tegemist oli laagri eelviimase nädalaga. Tulemas oli veel viimane nädal (millele järgnes võrkpallilaager), mille vältel toimus ka lõpuball (neljapäeval), kus toimus laagri printsi ja printsessi kroonimine. Selle tiitli saamiseks tuli osata end suurepäraselt väljendada, vastates mitmetele küsimustele, ja ka lõkkenalju teha. Samuti osata tantsida (milles veendusid tantsuõpetajad) ja olla oma käitumisega igati eeskujuks teistele. Reedel toimus tänuõhtusöök, kus austati kasvatajaid ja tervet laagri personali.

*

Heli Oder kinnitas, et Jõekääru laager on tema jaoks nagu teine kodu: ta ise koos oma kolme õega veetis lapsepõlves oma suved siin, nende ema oli Jõekäärul asjaajajaks. Kogu pere on väga eestimeelne: isa on tuntud skaudijuht Evald Oder. Heli on rõõmus, et näeb siin juba kolmandat generatsiooni tuttavate lapsi. Talle teeb suurt rõõmu, et lisaks tema oma tütrele on tänavu laagris rohkesti pereliikmeid: õe lapsed ning Eestist kolm noort sugulast, kellest üks on Heli ristipoeg. Nemad on esmakordselt Kanadas ja see on suur rõõm, et lisaks pereringis vastuvõtmisele on võimalik neile pakkuda ka eestimeelset laagrielamust kodumaast kaugel. Kasulikud on ka vastastikused keelekontaktid: eesti lapsed omandavad paremat inglise keelt ja siinsed eesti lapsed tänapäevast eestimaist eesti keelt.

Heli sõnul on väga oluline, et siin Jõekäärul tehakse ikka samu asju, mida on tehtud aastakümneid: toimuvad lipuheiskamised, söögi- ja tänupalved, peetakse laulutunde ja viiakse igati edasi eesti kultuuri. Kasvatajad, kellest paljud on tänavu Eestist, vaatavad sõbralikult laste järele ja valitseb suure ja toreda pere tunne. Kõik tegevused toimuvad väga sujuvalt — omapoolset talenti pakuvad nii kasvatajad kui kasvandikud. Rikastamine toimub seega mitut pidi: kasvatajad Eestist toovad siia palju uut ja põnevat, samas annab see laager kindlasti ka neile endile palju kogemusi.

Lisaks spordile toimus laagrielus igapäevaselt palju huvitavat tegevust kõigile: kunst ja nahatöö, tants ja draama, laulmine, eesti keele tunnid jpm.

*

Timmase Kunstitare juures olid ametis kunstiõpetajad Saskia Järve ja Sandra Mirka Eestist. Nende juhendamisel tehakse lastega iga päev põnevaid asju: joonistamist, maalimist, monotüüpiat, kivide värvimist jpm. Kunstitööde juures kasutatakse ka näiteks loodusest korjatud lehti, rõhutades sidet loodusega.

Saskia on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias magistratuuri maalimise alal. Sandra on õppinud kunsti kooli kõrvalt kunstikoolis ja käinud mitmetes ringides. Kui Saskia on siin esmakordselt, siis Sandrale on Jõekääru nagu teine kodu — ta tuli siia kasvandikuna esmakordselt 9-aastasena ja on käinud praktiliselt igal aastal. Nüüd, kui ta on kasvandikueast väljas, tuleb ta ikka Jõekäärule tagasi, et oma teadmisi ja kogemusi noorematele edasi anda.

*

Jõekääru köögis käib vilgas tegevus vist päev läbi: vaevalt jõuab üks söögikord lõppeda, kui köögipersonal alustab uueks söömaajaks ettevalmistusi. Peakokad on Kristina Kald ja Paul Lillakas ja neil on köögis mitmeid abilisi.

Silvi Pirn on köögiabi juba kaheksandat aastat, olles ka Jõekääru Suvekodu Seltsi juhatuse liige. Ta elab Chicagos ja tuleb Jõekäärule igal suvel. Ka tema ema Anu Pirn on olnud Jõekäärul kasvataja ja juhataja.

Silvi hakkas käima Jõekäärul koos oma lastega alates ajast, kui nad olid väikesed. Tal on neli last, tänavu on neist laagris kaks ja vanem tütar on abikasvataja. Üks poeg jäi sel aastal isaga koju. Tervele nende perele meeldib Jõekäärul väga ja nad nimetavad seda oma teiseks koduks. Kuna tegemist on nende jaoks kauge koha ja pika sõiduga, viib see neid igapäevaelust eemale, mis on ka väga põnev.

Silvi on olnud Jõekäärul ka kasvatajaks, aga peamiselt ikka köögiabiline. Kuna kodus ta tegeleb nagunii pidevalt lastega, võib ju puhkuse ajal elu natuke teistmoodi olla.

Kuidas lapsed Jõekäärul söövad? Silvi sõnul pole kellelgi söömisega probleeme. Pakutakse häid, mitmekesiseid toite; toidukordi on päevas kolm pluss oode ja vahel ka õhtused suupisted. Lapsed teavad, et söögi ajal tuleb kõht täis süüa, sest ei ole nii nagu võibolla kodus, et saab ise külmkapi kallal käia ja omale meelepärast toitu valida.

Eesti keelt püüavad nad Chicagos ikka au sees hoida ja kodus rääkida. Suheldakse palju eestlastega — viimasel ajal on sinna saabunud palju kodueestlasi ja üks neist on ka Silvi parim sõbranna. Pere külastab ka Eestit: eelmine aasta käidi laulupeol, kus tütred ka laulsid.

*

Et Jõekääru laagri toidud on suurepärased, selles sai ka Eesti Elu esindaja veenduda. Sõbralik laagripere saabus lõunalauda, mis oli kaetud õue. Rikkalik toit vabas õhus, millele eelnes söögi- ja järgnes tänupalve, andis sooja tunde ja kinnitust vanade heade traditsioonide püsivusele.

Pärastlõunaseks tegevuseks oli sel päeval ujumisvõistlus, millest võtsid osa kõik, nii suured kui väikesed. Rõõmu jätkus kõigile.

Nende ridade ilmumise ajaks on tänavusuvine laager minevik. Aga ees ootavad uued ja uued laagrisuved koos endiste ja uute laste ning kasvatajatega. Sest paistab, et see, kes kord Jõekääru pisiku külge saanud, sellest nii kergelt enam lahti ei saa.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus