Pidulikud kodakondsuse andmise tseremooniad Eestis
Eestlased Eestis 07 Nov 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Aho Rebas

Eriti peale suviseid sündmusi Gruusias on Eesti valitsuse ja üldsuse tähelepanu köitnud suurearvuline grupp kodakondsuseta inimesi, nn. „halli passi“ omanikud, keda on ca 100.000 inimest. Nii suur hulk mittekodanikke ehk kodakondsuseta isikuid on Eesti riigile väga kahjulik, kuna nad võivad olla riigile ebalojaalsed ning teatud olukordades käituda ettearvamatult.
President Ilves jagamas kodakondsuse tunnistusi Kadrioru lossis 30.
 septembril.
  - pics/2008/11/21611_1.jpg
President Ilves jagamas kodakondsuse tunnistusi Kadrioru lossis 30. septembril.

Viimasel ajal on kohalikus meedias väga palju juttu olnud sellest, mida teha nii suure hulga inimestega, kes pole ühegi riigi kodanikud. Venemaa jagab lahkesti oma passe kõigile soovijatele ja ei esita selleks mingeid erilisi tingimusi. Kui eelmisel aastal võttis Eesti kodakondsuse 4228 vene keelt kõnelevat inimest, siis selle aasta septembriks ainult ca 1600. Eesti riik ei kavatse hetkel muuta ega lihtsustada kodakondsuse saamise tingimusi, küll aga muuta see saamise sündmus pidulikumaks ja tõsta selle väärtust.

Üheks kodakondsuse väärtustamise võtteks on pidulikud kodakondsustunnistuste üleandmise tseremooniad. Oktoobri lõpus toimusid rahvastikuministri nõuniku Silvia Jakobseni eestvedamisel sellised kodakondsuse andmise tseremooniad Tartus, Jõhvis, Sillamäel, Valgas ja Tallinnas.

Enne tseremooniaid võetakse telefoni teel ühendust kõikide värskete kodanikega, nendega tehakse lühike intervjuu ja kutsutakse isiklikult osa võtma tseremooniast, kus tunnistused, põhiseaduse vihiku ja Eesti laualipu annab üle tavaliselt rahvastikuminister Urve Palo. Tseremooniatel on ka osalenud peaminister Andrus Ansip, siseminister Jüri Pihl ja president Toomas Hendrik Ilves ning maavanemad. Esinevad kohalikud laulukoorid päevakohaste lauludega.

Oma kõnes Sillamäel 29. oktoobril ütles Urve Palo mh.: „Kodakondsus on väärtus ja see annab võimaluse kaasa rääkida kõigil ühiskonna tasanditel ning seeläbi mõjutada selle maa arengut maksimaalselt. Üks riik on täpselt nii hea, kui tublid ja riigi arengule kaasa aitavad on selle kodanikud.“

Narvast pärit Fjodor Ivanov arvas: „Kui siduda oma elu Eestiga, peaks minu arvates olema ka selle riigi kodakondsus, et midagi saavutada ja et oleksid mingid eelised. Õpin Tallinna Tehnikaülikoolis ja asusin tööle eesti firmas, seepärast tuli ise eesti keelt õppida ja tekkis ka praktikavõimalus. Seetõttu polnud eksamid kodakondsuse saamiseks minule rasked.“

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes Kadrioru lossis 30. septembril: „Inimloomus nõuab kuhugi kuulumist, inimene tahab kellegagi koos olla. Selleks ongi meil perekonnad, kolleegid ja sõbrad. Riigi ja ühiskonna tasemel rahuldab just kodakondsus parimal viisil seda kuuluvuse vajadust. Ja nagu kodus ja peres, on ka riiki ja ühiskonda täieõiguslik kuulumine seotus pea võrdsel määral kohustuste ja õigustega. /…/ Meil on keeruline mõista ajendeid, mis sunnivad tagasi lükkama kõiki neid hüvesid, mida demokraatlik ja vaba riik igale kodanikule siin eneseteostuseks ja kindlustundeks pakub. Aga just Eesti ja mitte ühegi teise riigi seadused, tavad ja kombed kehtivad siin ja jäävad kehtima.“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus