Tekst: Aino Siebert
Fotod: Aino ja Werner Siebert

Peetruse mägi

Petersberg on Bonni lähedal Köningswinteris, Reini ääres asuva mäeaheliku Siebengebierge üks mägedest. Esimesed asukad elasid siin juba 3500 aastat enne Kristust. 1764 ehitati mäe tippu väike kabel, mille õnnistas sisse Püha Peetrus. Nii saigi Reini-kõrgendik nimeks Petersberg – „Peetruse mägi“. 1834 ostis maa endale kaupmees Joseph Ludwig Mertens. Tema abikaasa, Sibylle, pankuri tütar, oli tuntud ka Reini krahvinnana. Aadliproua ehitas mäe tippu endale suveresidentsi.

19. sajandi lõpus ostsid krundi vennad Nelles’id, avades 1892 mäe nõlvale hotelli. Tollal oli veel võimalik sõita mäe tippu hammasraudteega. Kuid mäele hakati pöörama rohkem tähelepanu alles 1912, mil Ferdinand Mülhens, igal pool tuntud „Kölni vee“ – odekolonni „4711“ tootja, lasi ehitada noobli kuurhotelli.

Kahe maailmasõja ajal toimis külalistemaja laatsaretina. Üle maailma sai luksuslik hoone kuulsaks peale Hitleri Reichi kapituleerumist, mil sõja võitnud liitlased asutasid siia oma komisjoni. Juba alates 1954 kasutati Grandhotelli Liitvabariigi kõrgete riigikülaliste majutamiseks, esimena võõrustati Etioopia keisrit Haile Selassie’t.

Olles aastaid oma külaliste tarbeks ruume üürinud, ostis Lääne-Saksamaa valitsus „Petersbergi“ perekond Mülhensilt 1978.a ära. Grandhotelli ja selle ümber kuuluva maa,109 hektarit, hinnaks oli 18,5 milj marka (9,25 milj eurot).

Seitse aastat hiljem hakati külalistemaja Horst Linde plaanide kohaselt renoveerima ja pärast kapitaalremonti 1990, on Petersbergis ööbinud pea et kõikide nende riikide riigipead ja valitsuste juhid, kellega Liitvabariigil on diplomaatilised sidemed. Eestlastest on siin ööbinud nii Lennart Meri kui ka Mart Laar. 1994 oli Grandhotellis külaliseks Bill Clinton koos abikaasa Hillaryga. 2001 ja 2002 toimusid hoones Afganistani konverentsid.

Petersbergi uus üürnik – Steigenberger hotell

Kohe pärast kapitaalremonti andis Liitvabariik oma külalistemaja üürile Steigenberger-hotellide ketile, leping kehtib kuni aastani 2019. Uhkes Grandhotellis, Saksamaa Camp David’is, on kokku 99 tuba, nendest 11 sviiti ning neid saavad kasutada ka ärimehed, kongressidest osavõtjad, muusikud, grupireisijad, puhkajad või turistid. Hinnad on üllatavalt taskukohased. Hotelli juht Vladimir Saal toob esile, et alati tasub enne broneerimist võtta pakkumine, eriti kui on kavatsus jääda ööbima pikemaks ajaks.

Kuid üles mäkke võib sõita ka lihtsalt ilusat päeva nautima: kohvi jooma, einetama või matkama. Hotelli sümpaatne liider on pärit Mehhikost, ta on avatud külaliste kõikidele soovidele. Vladimir Saali isa on sakslane ja nii on noormees saanud hotellikoolituse Saksamaal. Ta on õnnelik, et sai pakkumise tulla juhtima just pika ajalooga külalistemaja. „Kuid kuna mul on alati käed täis tööd, ei jõua ma kahjuks sugugi nautida iga päev oma büroost avanevat võluvat vaadet,“ rääkis Vladimir Saal. Direktori arvates on tähtis, et ennekõike saavad tema külalised nautida nii fantastilist loodust kui ka hotelli meeldivat õhkkonda, perfektset teenindamist, kosutavat ööbimist, rahu ja [/i]wellnessi[/i]. Petersbergi peakokk Frank Ben Fadhla kannab hoolt selle eest, et lauale tuleks mitmekülgne ja maitsev menüü. Kui küsin, kuidas on ühel mehhiklasel nii venepärane nimi, vastab ta: „Tollal olid lihtsalt vene nimed väga moes.“

Michael Schumacher abiellus Corinnaga ja Leonid I. Brežnev sõitis puruks kingitud Mercedese
Üks tähtsamatest mäe tipus toimunud üritustest on nn „Petersbergi kokkulepe“ (1949). See sõlmiti liitlaste ja tollase liidukantsleri Konrad Adenaueri vahel. Lepingu tähtsamaks punktiks oli demontaažide lõpetamine, mis toimusid Saksamaal peale Teise maailmasõja lõppu, samuti Liitvabariigi vastuvõtmine Euroopa riikide perre. Petersbergil kiideti heaks ka nn Marshalli plaan, tänu odavatele krediitidele oli Lääne-Saksamaal võimalik majanduslikult peale sõda kiiresti jalad alla saada. Teatavasti pakkusid Ühendriigid finantsabi ka idabloki riikidele, kuid Stalini käsul ei võetud abi vastu. Isegi Soome keeldus. Seega aitas „Petersbergi kokkulepe“ igati kaasa sellele, et Liitvabariik arenes kiiresti iseseisvaks suveräänseks riigiks.
Esimene riigikülaline „Petersbergis“ oli Suurbritannia peaminister Arthur Neville Chamberlain, kui ta Sudeedimaa kriisi ajal 1938 pidas diktaator Hitleriga Reini hotellis „Dreesen“ läbirääkimisi. Kuninganna Elisabeth II on olnud külalistemajas koguni kaks korda – 1965 ja 1992.
Grandhotellis on viibinud ka Pärsia šahh Mohammed Reza Pahlavi koos oma kolmanda abikaasa Farah Dibaga. 1973.a ööbis „Petersbergis“ Nõukogude Liidu KP liider Leonid I. Brežnev. Kremli peremees avaldas soovi ööbida just selles hotellis, tema palve ka rahuldati, kuigi külalistemaja oli tollal ametlikult suletud. Brežnevile kingiti saksa valitsuse poolt Mercedes 450 SLC luksuslimusiin, mille venelane sõitis kohe vanarauaks. Tee Petersbergist alla Königswinterisse on kitsas ja kurvirikas, seega peab oskama autot juhtida.
Midagi taolist poleks kindlasti juhtunud Vormel-1 maailmameistrile Michael Schumacherile, kes üüris hotellis nii majutuse, kui ka hoone vastas oleva vana kabeli, kui ta abiellus 1995.a Corinnaga.

Nendest tubadest, mille aknad on Reini jõe poole, on võimalik nautida suurepärast vaadet Reini orgu. Siit avaneb veel pilk naabermäele Drachenfels’ile koos 1138.a ehitatud linnuse varemetega ja lossile Drachenburg. See ehitati rekordkiirusega aastatel 1882-1884 parun Stephan von Sarteri jaoks. Nibelungide saaga kohaselt võitles siin Siegfried, olles teel Wormsi lohe Fafniriga, tappes selle.
Kui liikuda mööda „Petersbergi“, on tänaseni tunda kõrgete riigikülaliste hõngu. Elavalt võib endale ette kujutada, kuidas näiteks Mihhail Gorbatšov oma Raissaga, Palestiina liider Jassir Arafat ja Jaapani keiser Akihito kõnnivad mööda koridore, istuvad fuajees või tõstavad hoopis „Big Animal“-baaris šampuseklaase. Glamuurne flair pole kuhugi kadunud.
Rohkem informatsiooni hotelli kohta leiab http://www.steigenberger.com/K...

Märkmed: