Peterburi Jaani kiriku rahastamise kriminaalasi lõpetati Postimees
Eesti kirikud 18 Oct 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Tuuli Koch PM

Riigikontroll kahtlustas Peterburi Jaani kiriku ehitusel Eesti Kontserdi endiste juhtide Aivar Mäe ja Marko Lõhmuse süüd riigihanke läbiviimisel. Kriminaalasi lõpetati kuriteo tunnuste puudumise tõttu.

Riigikontroll tuvastas läinud aastal kultuuriministeeriumi haldusalas tehtud auditites, et Eesti Kontsert rikkus kiriku renoveerimisel nii riigieelarve kui ka riigihangete seadust ning ületas riigile kohustusi võttes oma pädevust.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas veebruaris riigikontrolli palvel kriminaalmenetlust selgitamaks välja, kas Mäe ja Lõhmuse tegevuses seoses Peterburi Jaani kiriku renoveerimisel tehtud tehingutega esineb kuriteo või väärteo tunnuseid. Eelmisel nädalal lõpetas Põhja politseiprefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse kuriteo tunnuste puudumise tõttu.

Peterburi eesti kirik tähistas hiljuti 150. aastapäeva. Venemaa eestluse hoidjaks oleva kiriku taastamist on toetanud nii Mart Laari, Juhan Partsi kui ka Andrus Ansipi valitsus. Küll aga ei ole toetus alati kajastunud rahas.

Korduvate Venemaa ultimaatumite ees seisnud Eesti riik – kas teete ahervaremeis seisva kiriku korda või võtab Peterburi linn selle lihtsalt käest – läks mööda finantsteed, mis pani riigikontrolli pärast kultuuriministeeriumi auditit tõdema, et toonase ministri Laine Randjärve ministeeriumi haldusala töötajad võisid panna toime kuriteo seoses riigihangete seaduse ja riigieelarve seaduse rikkumisega.

Riigikontroll leidis, et Peterburi Jaani kiriku rahastamine on küll kajastatud kultuuriministeeriumi 2008. ja 2009. aasta investeerimiskavades, kuid projekti sisu, maksumuse ega rahastamisskeemi kohta pole täidetud ühtegi lahtrit.

Postimehele teadaolevalt andis 2007. aastal valitsus korralduse, et Eesti Kontsert võtaks laenu, ehitaks 20 aasta jooksul valmis Jaani kiriku ja kogu summa koos laenu teenindamisega on 170 miljonit krooni. Majanduskriisi lävel otsus aga tühistati.

Rahahädas mõeldi välja järgmine skeem, mis riigikontrollis kahtlust äratas: pangad andsid Eesti Kontserdile laenu ja kultuuriministeerium nõustus oma eelarve rea pealt laenu tasuma.

Esimene kiriku taastamise etapp maksis 35,2 miljonit krooni, laenu teenindamise kulu jäi veidi alla kahe miljoni krooni. Kokku on esimese etapi ehituse maksumus 76 miljonit krooni, teine etapp 60 miljonit krooni.
Kui uurimist alustati, ütles EELK peapiiskop Andres Põder Postimehele, et on äärmiselt kurb, kui eestlaste aateline kultuuri- ja usukeskus Neevalinnas saab lörtsitud põhjendatud või põhjendamatute vastuolude pärast.

«Kutsun üles kõiki mõtlema optimaalsetele võimalustele, kuidas lahendada juriidilised probleemid, et saaksime edasi anda oma rahvuslikku väärtust ja vara, mis meil Peterburis on. Et see kõik ei pärsiks pingutusi meie oma rahvusliku esimese mälestusmärgi ja pühakoja elus hoidmiseks,» rääkis ta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus