Jõekääru Laste Suvekodul on ammune kena traditsioon — jagada laste vanemate ja vanavanematega suvisel pühapäeval suvekodus õpitud laule, nalju ja tantse — kõike seda eesti keeles ja eesti meeles. Tänavune perekonnapäev toimus 16. juulil — päeval, mis langes paraku Lõuna-Ontario esimese tõsise ja pikema kuumuslaine algusesse.

Kuumust oli ennustatud 35 pügalat, mistõttu juba varem kavandatud bussisõit Eesti Kodust jäi ära. Ent need, kes lubatud leitsakut trotsisid lõbusa päeva ootel, leidsid eest nii vajalikku varju köögi kõrval asuvate okaspuude alt kui ka värskendavaid tuulepuhanguid.

Kella 11-ks, väljakuulutatud alguse ajaks oli umbes poolsada külalist liitunud suvekodu perega vabaõhujumalateenistuseks. Kuigi metsakirik sai mullu korda seatud, pole seal veel taastatud istealad — mugavam oli vanavanematele pakkuda söögisaalist selleks otstarbeks toodud pinke ja toole. Kogemustega perepäevalised olid linnast kokkupandavad toolid ise kaasa toonud.

Õp Andres Taul juhatas sisse a cappella kirikulaulu, järgnesid suured tüdrukud omapoolse mitmehäälse koraaliga. Kasvatajate trio lisas ka laulu, kitarri- ja viiulimänguga oma muusikalise panuse. Oma jutluses keskendus õp Taul kodu- ja päritolumaa teemadele, vihjates taas Iisraelis ja Liibanonis lahvatanud konfliktile, kust paljud kanadalased soovivad tagasi „koju“. Eestlastel on võõrsil oma kodumaa siin, päritolumaa kombeid õppides ja alles hoides tunnevad mujal sündinud Eestiga olulist sidet. Lihtne ja siiras teenistus lõppes korjandusega Jõekääru heaks. Jõekääru juhatuse esinaine Linda Karuks tänas õpetajat ja külalisi heldete annetuste eest ning selgitas perepäeva kava ja reegleid.

Järgnes lõunasöök, paljudele üks oodatum kui mitte isegi kõige olulisem osa perepäevast. Kasvandikel oli eesõigus kõike head maitsta, siis lubati ka külalised laudade juurde. Meisterkokk Jüri Kimsto poolt valmistatud rahvusliku toidu hõrgutised — „vennaihupraad“ seenekastmes, kurgi- ja kartulisalatid, oivalised hapukapsad, vastvalminud pisikesed singi-, liha- ja porgandipirukad ja mida kõike veel — oleksid sobinud kindlasti ka G8 juhtide peolauale nii maitselt kui kvaliteedilt.

Pärast sellist kehakinnitust oligi aeg siirduda suvekodu noorte eeskava nautima. Publik oli kasvanud — suvilatest ning linnast oli selleks ajaks rohkem külalisi saabunud. Teadustajana tegutses Allan Liik, kes saatis laule ja tantse akordionil. Lauldi ühiselt, lauldi tarede kaupa, laulsid kasvandikud — suured ja väikesed, laulsid kasvatajad, nii noored kui mitte enam nii noored — kuulajaskondki ühines „Kungla rahvaga“. Kanti ette nalja- ja tantsunumbreid, üks toredam kui teine. Mitmekesisest kavast jäid eriti meelde keskmiste tüdrukute Madli Vahtra ja Kairi Vaikla tantsuetendus kahe palliga, väikeste poiste uljas ja kaasakiskuv ennast reklaamiv laul, Elmar Maripuu loodud ühislaulu „Superesto“ särtsakas kui mitte isegi kuraasikas esitus, ja muidugi mitu rahvatantsu. Rahvatantsu olid õpetanud Ellen Valter ja Liisa Novek, viimane liitus kasvatajate ja vanemate kasvandikega lõpunumbriks, mis oli teadagi „Tuljak“.

Suvekodu juhataja Raimo Heyduck juhatas eeskava sujuvalt ning figureeris keskselt koos käsitöö instruktori Mihkel Salusoo ja nahatöö ning laskespordi instruktori Jaan Veenperega Olaf Kopvillemi moodsasse viisistusesse seatud „Sauna taga“ laulu ettekandes.

Perepäeva kava lõppedes sai sõna legendaarne Jõekääru ujumisinstruktor Mai Kreem, kes tiivustas noori ujuma; tervislikumat, tervet füüsist hõlmavat sporti polegi, mis oleks ühtlasi ka nii lõbus. Lõpusõna ütles Linda Karuks, kes tutvustas kõiki kasvatajaid, vetelpäästjat ja instruktoreid. Linda kutsus külalisi tagasi tulemagi, sest ees ootab veel neli toredat ja paeluvat suvekodunädalat. Viimane nädal, mil toimub lõpuball, tõotab eriti põnevust kõigile.

Pr Kreemi soovitust võtsid paljud külalised kuulda, ujulas oli võimalik enne linnasõitu nautida kaunist suvist ja lõppkokkuvõttes sugugi mitte nii kuuma päeva, kui oli ennustatud. Ennustus, mis aga paika peab aastast aastasse, on, et perepäev on ühtesiduv ja mõnus viis veeta Jõekäärul kaunist pühapäeva.

Märkmed: