Ann Hiiemaa PM

Uued raudteeliinid, miljoneid maksma läinud spordirajatised ning 100 000-pealine turvameeste vägi – see on vaid väike osa 40 miljardit dollarit maksma läinud Pekingi olümpiamängudest.


Need on kalleimad olümpiamängud, mis kunagi peetud. Iseenesest ka loogiline – kõik läheb ju järjest kallimaks. Aga et nii kalliks – seda ei osanud esialgu ka Hiina valitsus ise prognoosida.


Kui aastaid tagasi planeeriti Pekingi olümpiamängude eelarvet, siis arvestati 1,6 miljardi dollariga.


Ent iga aastaga eelarve aina paisus ja paisus, kuni tänavu märtsiks oli maksumus kasvanud juba 40 miljardi dollarini. Võrdluseks – 2004. aasta Ateena olümpiamängud läksid maksma 16 miljardit dollarit.


Aga toona ei osanud korraldajad «nii väikese» maksumuse üle rõõmustada, sest mängude esialgne eelarve oli 1,6 miljardit dollarit.


Pekingi olümpiast veelgi täbaramalt on läinud Londoni mängudel. Nelja aasta pärast toimuvate olümpiamängude esialgne eelarve oli kaheksa miljardit dollarit, ent juba praegu – mil mängude alguseni on jäänud natuke rohkem kui neli aastat – on kulutatud 19 miljardit dollarit.


Mille peale kulus Pekingi olümpiamängude korraldamiseks läinud hiigelsumma?


41 875 tonni rauda


Uued raudteeliinid, vastavatud lennujaama terminal, teed ning uued spordirajatised – kõik see võttis lõviosa 40 miljardist dollarist.


Omajagu – 5,7 miljardit dollarit – läks olümpiastaadioni ehk siis Linnupesa ehitamisele. Enamik sellest kulus 41 875 tonni raua peale.


Ligi sada tuhat pealtvaatajat mahutaval areenil peetakse ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused ja jalgpallifinaal. Usutakse, et 333 meetri pikkusest ja 284 meetri laiusest staadionist tuleb maailma suurim suletud ruum.


Hiina pealinna turvalisuse eest kannab hoolt 100 000 turvameest. Sinna hulka kuuluvad relvastatud politseinikud, eriüksused ja muud väesalgad. Linna on paigaldatud ka 300 000 turvakaamerat.


Linnupesa kõrvale on paigutatud õhutõrjeraketid. Isikukontrolli on tõhustatud – kes annab politseile teavet võimalikest ohuallikatest, võib saada kuni poole miljoni jüaani suuruse preemia. Ühtekokku läheb turvalisus maksma üle 30 miljoni dollari.


Pekingi ametlik turismibüroo teatas paari nädala eest, et broneeritud on 77% viie- ja 44% neljatärnihotellidest. Väidetavalt on hotellid hindu viiendiku võrra kärpinud.


The Guardiani sõnul ootavad korraldajad Pekingisse pool miljonit välis- ja 1,1 miljonit siseturisti.


Esialgu lootsid korraldajad võõrustada küll mitu korda enam turiste, ent paljudel neist ei õnnestunud viisasid saada.


Olümpiamängudele on kaasatud 400 000 vabatahtlikku. Linnatänavaid kaunistab 40 miljonit lilleistikut. Rohkem kui üks miljon autot on tänavatelt eemaldatud ning 200 tehast suletud.


Olümpiamängud ei lähe üksnes korraldajatele palju maksma. Ka osa võtvatel riikidel tuleb kaukast omajagu välja käia.


Eelkõige neil riikidel, kelle seast tulevad olümpiavõitjad. Antiik-Kreeka olümpiavõitjatele piisas ka loorberipärjast, tänapäeva olümpialastele toovad medalid märksa enam sisse. Kreeklastest kuldmedaliomanikud teenivad riigilt 277 000 dollarit, hõbeda eest saavad nad 130 000 ning pronksi eest
70 000 dollarit.


Kulla eest 2,8 miljonit


Eestlasest olümpiavõitja teenib 1 600 000 krooni, hõbedaomanik 1 100 000 ja pronksiomanik 700 000 krooni. Sportlase treeneri kontole kantakse poole väiksem summa.


Montenegro annab kullaomanikele 60 000 dollarit, Venemaa 50 000 dollarit. Idanaabrite sportlased, kes Pekingis poodiumi teisele astmele astuvad, panevad taskusse 30 000 dollarit, ning pronksiomanikud 20 000 dollarit.


Venelastest olümpiavõitjaid ootavad ka mitmesugused muud hüved – alates majadest ning lõpetades autode ja telefonidega.


Seevastu Singapur – riik, mille viimane olümpiamedal pärineb 1960. aasta Rooma olümpiamängudelt – pakub olümpiavõitjale 780 000 dollari suurust auhinnaraha.

Märkmed: