www.DELFI.ee
Foto: Martin Dremljuga
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Võsa sõnul on Eesti poliitika räpasem, kui ta oletas. Ta ei soovinud kommenteerida Aivar Riisalu otsust astuda IRLi, aga Delfi küsimusele, kas ta ise kavatseb jääda Keskerakonda, vastas ta jaatavalt. Võsa palus võimalust kommenteerida meili teel ja palus oma vastus täismahus avaldada.
Mina teise inimese otsuseid ja käitumist kommenteerida ei saa. Kommenteerida saan vaid enda otsuseid ja käitumist. Kõik muu oleks vaid spekulatsioon. Mind hea sõber Aivar oma otsusest ei teavitanud. Kuna ta oli Keskerakonna juhatuses, siis võib-olla andis ta teistele juhatuse liikmetele sellest teada. Mina ei ole Keskerakonna juhatuse liige ja seega ei oska ka öelda, kas see tegelikult nii oli või mitte.
Mis mind puudutab, siis kust kohast olete teie võtnud mõtte, et mina võiksin Keskerakonnast lahkuda? Kui keegi on sellest teile teada andnud, siis võiksite mindki kurssi viia.
Olen seisukohal, et kui inimene on sattunud olukorda, mis talle ei meeldi, tuleb anda endast kõik, et seda muuta. Kui muuta ei õnnestu, tuleb kohaneda. Ja võimalikult kiiresti. Usun, et praktilise inimesena Aivar enda otsuses nendest põhimõtetest ka lähtus.
Aga Teie küsimus viib mind järjest enam mõttele, et võib-olla tuleks mul uuesti Keskerakonna juhatusse siiski kandideerida. Mitte et ainult Keskerakond vajaks muutusi. Muutuste järele karjub kogu meie poliitika ja poliitiline kultuur üldisemalt.
Eestit ei ole võimalik juhtida nagu Hiina Rahvavabariiki või Venemaad, et mõni hing sinna-tänna ei oma mingit tähtsust. Me kõik oleme hinnalised oma kogemuste, teadmiste ja oskustega. Aga seda on karjeristidel raske mõista (neil on üldse raske mõista kõike seda, mis otseselt nende isiklikku karjääri ei puuduta), sest nende aju, olgu see nii tark kui tahes, on hõivatud vaid oma karjääri kujundamisega.
Poliitika ei saa minu jaoks kevadiste valimistega sugugi otsa, kuna olen Põltsamaa volikogu liige. See tähendab seda, et mingil tasandil jätkan ma poliitikas kindlasti. Seega seljataha jäänud valimised ei ole ilmselt mul mitte viimased. Veelgi enam - kui kõik põgenevad parteist, kodust, Eestist - kes siis siia jääb? Kes siis muudab olukorda kui see muutmist vajab.
Vara mind veel võsasse haavu lakkuma saata! Ega ma ilmaasjata suurde poliitikasse ei trüginud. Aga seda võin küll täiesti siiralt öelda - ma teadsin, et poliitika on räpane. Aga et see meil nii räpane on, nagu on - vot seda ma küll ei teadnud. Kunagi võib-olla olen nõus ka lähemalt oma viimast väidet kommenteerima. Aga praegu ei ole selleks veel kindlasti õige aeg.
