Peeter Kaupsi sark kanti eelmisel laupäeval Toronto Eesti baptistikirikus toimunud leinatalituse järel välja laulu „Ta on avan'd pärliukse“ saatel. See oli sümboolne, sest Peeter Kaupsi lõplik lahkumine tema teisest kodust — kirikust — tähendas ühtlasi sisenemist igavikku, mille olemasolus ta oli sügavalt veendunud ja selle hetke saabumiseks aastakümneid valmistunud. Nüüd avanes talle uue kodu pärliuks.

Rahvarikka leinateenistuse viisid läbi pastorid Jüri Puusaag ja lahkunu väimees, Ed McLean. J. Puusaag rääkis Peeter Kaupsist kui isiklikust sõbrast ja asendamatust töömehest koguduses. Ed McLean keskendus oma sõnumis esmalt lahkunule kui isale ja nõuandjale ning rääkis vaimulikust tarkusest, mida ta nii rikkalikult omas.

Leinateenistusel laulis segakoor, mille liige, saatja ja juht P. Kaups oli; solist Marika Wilbiks ning duett Ülo Lindström & Raul Pumber Ch. Kipperi klaverisaatel.

Järelehüüdeid ütlesid Ontario ja Quebeci Baptisti Liidu president Mare Toompuu, Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivat, Eesti Kunstnike Koondis Torontos president Mai Vomm-Järve ja Soomepoiste Klubi poolt Heino Kivi.

Kõigist sõnavõttudest kujunes kaunis mosaiik, mida jäid iseloomustama sellised märksõnad nagu sõbralikkus, väärikus, humoorikus, vastutulelikkus, abivalmidus, heasüdamlikkus, intellektuaalsus jpm. Aga veelgi kõnekamad on lahkunu teod. Talle omasel tasasel ja rahulikul viisil suutis ta tohutult palju ära teha — nii oma koguduses kui meie eesti kogukonnas. Kui paljud tema maalid kaunistavad näiteks meie kodusid!

Järgnes lahkunu muldasängitamine York kalmistul ja mälestuskoosviibimine kiriku alumises saalis, mida juhatas Charles Kipper.

Seal ütlesid veel järelehüüdeid tütrepoeg Michael McLean, koguduse nõukogu liige Paul Wilbiks, lahkunu onupoeg Taavi Kaups ja Esto Link'i esinaine Maie Lees. Asta Kaups rääkis oma abikaasa viimastest päevadest Vancouveri haiglas ja tütar Anne Polasko tänas perekonna nimel kõiki, kes olid matuste korraldamisel perekonnale abiks olnud ja leinatalitust sisustanud.

Peeter Kaupsi vend, pastor Andres Kaups pidas lõpupalve.

Sellelt kurvalt sündmuselt jäi kõlama mõte, et peaksime tänu ja tunnustust inimestele ütlema nende eluajal — enne, kui on hilja.

Märkmed: