Peatne ettekanne eesti koorilaulu politiseeritusest dr. Hain Rebaselt
Eestlased Kanadas 07 Mar 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/03/38878_001_t.jpg
Eestluse elujõu allikaist tulvavad vaimuvoolud toodavad hetkel mitmesugust silmnähtavat energiat. Eesti Õppetöö Keskuse ja Väliseesti Muuseumi nimetuste all toimub Torontos ettekandeid, loenguid, seminare tihti kaks korda nädalas, kord eesti, kord inglise keeles. Kord isegi kakskeelselt.

Üks neist, mis leiab aset juba paari nädala pärast, toob kohale ajaloolase ja kunagise eesti rahvuspoliitika tegelase Euroopast, valgustamaks küsimusi, mis hõlmab ka Toronto eestlaskonna kõige võimsamat ja kõlarikkamat tegevust – koorilaul.

Neljapäeval, 14. märtsil, kl 7.30 õ, toimub Tartu College’is meeliköitev ning haarav ettekanne, mida peab dr. Hain Rebas Göteborgist. Mitut keelt valdav teadlane kehastab ka olemuslikku eurooplast, kuna a. 1980-2008 oli ta Saksamaal Kieli ülikooli Põhjamaade ajaloo professor ja hetkel laulab ta Göteborgi (rootsikeelses) meeskoori koosseisus mitmekeelset, seejuures ka eestikeelset, repertuaari.

Eelolevat loengut toetab nii näidete kui ka lauludega Torontos 35 aastat tagasi asutatud Estonia koor, mida loenguõhtul juhatab Ingrid Silm, andes ettekandele erilise dünaamilise värvingu. Dr. Rebas laulis Estonia koori koosseisus aastail ’87-’88, kui ta oli Toronto ülikooli juures eesti õppetooli professor ja 1990. a. laulupeo raames Tallinnas Estonia kontsertlaval.

Teema, mida dr. Rebas käsitleb, on Eesti saatusliku sajandi koorilaulu politiseeritus. Möödunud sajand kaalub kõigil mõtlevail eestlastel ikka raskelt turjal. Kui oleme kahel korral end laulnud poliitiliselt vabaks, siis pidi eesti rahvas kodumaal vahepeal ka laulma orjalaulu. Aga see, mis võis peituda sellise politiseeritud laulmise taga ja mida saaksime veelgi teha, et ennast vabamana tunda, on küsimused, millele ajaloolane, kes on tegelenud poliitikaga, olles saanud ehk mõnegi valusa haava, on kõige rohkem kvalifitseeritud vastama.

Siinjuures on aga dr. Rebas ette valmistanud veel paar huvitavat seika. Nimelt näeb ta ette, et küsimuste hulgas tekib kindlasti ka kommentaare. Seejuures on ta juba ette palunud paari juhtivat isikut kommenteerima tema ettekannet.

Eesti õppetooli professor Jüri Kivimäe Torontos on allakirjutanule toonitanud, et Hain Rebas kui vilunud koorilaulja ja mees, kellel on ulatuslikke teeneid, oskab selgelt ja eeskujulikult näidata oma huvisid ja seda, mis on nii temale kui ka eesti rahvale olnud oluline.

Dr. Roman Toil, eriti oma nooremas eas, on olnud roll, mis on vastupidine sellele, mida pidid kehastama koorijuhid okupeeritud Eestis ja mida oma loengus kirjeldab dr. Rebas. Kui oldi veel värske põgeniku seisuses, komponeeris ja juhatas Roman Toi laule, mis hoopis tõstsid võitlusvaimu Eesti üle võtnud režiimi vastu.

Et ta on juba ette palunud eelmainitud kommenteerijaid osalema tema ettekandel, näitab dr. Rebase tugevat ühiskondlikult mõtlevat külge. Samas viib ta oma loengu põhiteema veelgi sammu kaugemale, kui puudutab sügavalt rahvuslikku Eesti lipulaulu küsimust. Lektorilt tuleb ka soovitus, kuidas koorilauluga vähendada pinget kodumaa eestlaste ja kohalike vene päritoluga elanike vahel.

Kus mujal kui Tartu College’is saame kuulata meest, kes on olnud Eesti Vabariigi kaitseminister, koorilaulja, suusatamistreener, sõjaväelane, poliitik ja mitme ülikooli professor; meest, kes peakõnelejana tõi kokku 3000 eestlast Roy Thomson Hall’i, kus aastal 1988 peeti Toronto kõige avaramas kontsertsaalis Eesti Vabariigi 70. aastapäeva aktus.

Andres Raudsepp
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus