Tiiu Kroll-Simmul, Meelis Rosma

Septembrikuu eelviimasel pühapäeval tähistas E.E.L.K. Sydney Jaani kogudus oma 75. aastapäeva peapiiskopliku jumalateenistusega Sydney Läti kirikus. Ühtlasi õnnistati juubeliteenistusel ametisse ka õpetaja Meelis Rosma, kes nüüdseks juba kaks aastat on teeninud Sydney Jaani ja Canberra kogudust Austraalias. Rosma on kuues õpetaja Sydney Jaani koguduse ajaloos.

Pidulikul teenistusel teenisid kaasa peapiiskop dr Andres Taul, Läti koguduse õpetaja praost Colvin MacPherson, Adelaide´i koguduse õpetaja Andres Palm ning õpetaja Meelis Rosma. Samuti organist Astrid Bowler Canberrast ning Sydney ja Thirlmere´i ühendkoor Eili Annuki juhatusel.

Teenistuse juhatas sisse organist Astrid Bowler 17. sajandi tuntud saksa komponistide Pachelbeli ja Buxtehude pühaliku orelimuusikaga. Nende helide saatel sisenesid protsessiooniga kirikusse peapiiskop, vaimulikud ja Jaani koguduse juhatus.

Pärast alguslaulu Oh Püha Vaim, meil tule Sa toimus introduktsioonitalitus, mille viis läbi peapiiskop Taul praost MacPhersoni ja õpetaja Palmi assisteerimisel. Ligi 170 kirikulise ees julgustas peapiiskop õpetaja Rosmat apostel Pauluse sõnul taotlema õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust ja tasadust, hakates kinni igavesest elust, millele ta on kutsutud. Introduktsioonitalituse lõpetas ühendkoor F. Saebelmanni lauluga Palve.

Evangeelimilugemine sellel pühapäeval oli Matteuse evangeeliumi Mäejutlusest, kus Jeesus kutsub inimest mitte üleliia muretsema, vaid pannes oma usalduse Jumala peale, otsima kõiges esmalt Tema riiki ja õigust, sest kõik muu antakse pealegi. Just sellele sõnumile keskendus ka peapiiskop oma hoogsas, elavas ning õpetlikus jutluses. Ta rõhutas, et sageli muretseme paratamatute asjade pärast, mida me muuta niikuinii ei saa. Nõnda raiskame oma aega muretsemise peale, sest ei usu oma elu Issandasse ega usalda Tema hoolt ja heldust. Vastupidiselt muretsemisele kutsus jutlustaja kirikulisi rõõmustama. Rõõmustama koguduse juubeli ning uue õpetaja üle, aga mõtlema ka sellele, et kui meil ükskord siit ilmast lahkuda tuleb, on seegi põhjus rõõmuks, sest just nõnda astume Loojale ligemale.

Jutluse järel luges õp Rosma ette sünnipäevatervituse Tallinnast, EELK peapiiskopilt Andres Põderilt, mille ta lõpetas Jeesuse sõnadega Johannese evangeeliumist: Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate. (Jh 13:35) „Siin,“ lisas peapiiskop Põder, „peitub koguduse tugevus ja püsivus, siin ilmneb Jumala armastus ja ligiolu. Pidage sellest kinni! Pidage kalliks Jumalat, oma kogudust ja üksteist!“

Armulauatalituse järel laulis ühendkoor F. Schuberti Püha, millele järgnes tänupalve ning koguduse õnnistamine peapiiskop Tauli poolt. Enne lõpulaulu Õnnista ja hoia esitas ühendkoor Me vaikne palve Finlandia viisil, mis oli kaunis lõppakord väga pidulikule jumalateenistusele.

Järgnes vastuvõtt Läti kogudusemaja saalis. Kirikulisi ootas rikkalik kohvilaud, mille katmise koguduse liikmed olid oma südameasjaks võtnud. Koguduse juhatuse esinaine pr Maret Noble tervitas kõiki südamliku sõnavõtuga, milles meenutas koguduse ajalugu ja tänapäeva. Ta avaldas tänu ja tunnustust koguduse asutajaile, liikmetele ja õpetajatele. Samuti tervitas esinaine kaugelt saabunud külalisi peapiiskop Andres Tauli ja pr Eneri Tauli, kes meeldiva üllatusena olid kirikuliste hulgast leidnud terve laudkonna sugulasi. Mitmetele tervitustele ja sõnavõttudele järgnes meeldiv koosviibimine kohvilauas ning selleks ajaks kui viimased pidulised lahkusid, oli päike juba märkamatult looja läinud.

Kuigi peapiiskopi külaskäik kestis vaid kümmekond päeva, jõudis ta selle aja jooksul hea karjasena visiteerida kõiki oma kogudusi siinsel kontinendil: Sydney Jaani koguduse Thirlmere Eesti Küla pihtkonda, Adelaide´i ning Melbourne´i kogudusi, kus toimusid vabas vormis kohtumised. Septembri viimasel pühapäeval peeti peapiiskoplik armulauaga jumalateenistus Canberra koguduse juures. Canberra St. Peters´i kirikus teenisid sõna ja sakramendiga peapiiskop Taul ja värskelt ametisse õnnistatud õp Rosma. Teenistuse järel viis koguduse organist ja juhatuse abiesimees pr Astrid Bowler külalised Canberra kellatorni pealinna keskuses asuva Burley Griffin´i järve ääres. Meie meeldivaks üllatuseks ei piirdunud külastus aga mitte üksnes visuaalse vaatlusega. Veel enne kui arugi saime oli pr Bowler istunud 53e pronkskella ühendava rohkete kangide ja pedaalidega „kellaklaveri“ taha ning üle Austraalia pealinna helises tuttav eesti rahvaviis Meil aiaäärne tänavas. Päev lõppes toreda õhtusöögiga Canberra koguduse liikmete seltsis.

Austraalia eesti kogudused on oma asukoha poolest justkui maailma alumises ääres ning muust ilmakärast mõnevõrra eemal. Seda ülevam oli rõõm meie ülemkarjase külastusest. Päevad, mis peapiiskop koos abikaasaga meie keskel veetis, lõid tõelise perekonna tunde, kinnitades nõnda meie koguduste osadust ja kokkukuuluvust nii omavahel nagu ka Välis-Eesti kirikuga laiemalt.

On tavaks saanud, et varasemad peapiiskopid oma ametisolemise ajal on külastanud Austraaliat kahel korral. Me loodame südamest, et see traditsioon jätkub nüüdki ning mõne aasta pärast võime taas oma peapiiskoppi meie keskel tervitada.

Märkmed: