Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje PM
Eestlased Eestis 30 Sep 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
30. september 2016
 - pics/2016/09/48437_001_t.jpg
Neitsi Maarja eksponaat ERMis Kaader ERR.ee videost
Reet Pärgma, reporter
www.DELFI.ee
ERM päevad enne avalikkust
Foto: Argo Ingver

http://www.delfi.ee/news/paeva...

EELK Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on solvav Eesti rahva muuseumi eksponaat, mis võimaldab külastajatel lüüa jalaga Neitsi Maarja kujutist.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

Eksponaat

Eksponaadi autorid pole arvestanud usklikega

"Kui eksponaadi autorid näevad selles figuuris lihtsalt üht kuju, mida lõhkudes meenutatakse pildirüüstet, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta
Loe veel:
ERM-i päris oma majas peeti eile uhke avamispidu (3) 30. september 2016

"Kui külastajale, kes reformatsiooni üliolulisest mõjust meie kultuuri arengusse midagi ei tea, jäetakse mulje, et reformatsioon tähendas ennekõike pildirüüstet, siis toimub sellise lakoonilise sõnumiga ajaloo ümberhindamine ning reformatsiooni mõju ja tähenduse teadlik ja pahatahtlik pisendamine või isegi kunstlik tühistamine. Tõsi on see, et reformatsiooni saabumisega kaasnes ka lühikeseks ajaks pildirüüste, olid ka nõidade põletamised. Kuid luua arusaam, et see oligi reformatsiooni olulisim mõju ja tulem, on väär. Kuigi seda pole taotletud, jäi minul eile selline mulje," kirjutas Viilma.

"Kui mõtleme, et oleksime võinud samal kombel kujutada näiteks Tartu Kivisilla hävitamist või pronksiöö rahutusi, kus on võimalik virtuaalselt uuesti süüdata reaalselt eksiteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses. Sellises võtmes populaarseid, kuid kahtlemata kellegi tundeid ja veendumusi riivavaid eksponaate saaks luua terve muuseumitäie. Milline on selle pedagoogiline mõju?!"
Kui oleksime võinud samal kombel kujutada näiteks pronksiöö rahutusi, kus on võimalik virtuaalselt uuesti süüdata reaalselt eksiteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.
Urmas Viilma

Viilma sõnul kompab selline eksponaat moraalinormide piire. "Olukorras, kus üldiselt on taunitud noorte seas populaarseid ja vägivalda kujutavaid arvutimänge on sellise interaktiivse hävitamist jäljendava stendi paigutamine ERMi minu hinnangul kaheldava väärtusega."

"Turiste hakkab sellesse muuseumi sõitma kümnete tuhandete kaupa. Lisaks sellele asutuste ja organisatsioonide poolt tellitud konverentsid, üritused jne. Pole ka välistatud presidendi vastuvõtt. Kui kujutame ette kõiki neid inimesi, paljud neist väliskülalised, käimas Neitsi Maarja figuuri jalaga purustamas, siis millise tähenduse see annab Neitsi Maarjale nende inimeste jaoks? Või kõrvaltvaatajatele meist, meie rahvast ja riigist? Kuidas suhtuvad sellesse usklikud nii kodu- kui välismaalt? Eriti katoliiklased ja õigeusklikud? Ka kõik teised?" küsis peapiiskop.
Foto: Karli Saul

"Probleemi olemus seisneb selles, et ERM on näinud pildirüüstet ajaloolise sündmusena, kuid kasutab selle illustreerimiseks Neitsi Maarja figuuri. Maarja ei ole aga paljude usklike inimeste jaoks ajalukku jäänud isik või sündmus, vaid reaalsus ja olevik. Ühe ajaloos toimunud sündmuse kujutamine täna paljude usklike inimeste jaoks endiselt aktuaalse ja reaalse isiku virtuaalse ründamise või naeruvääristamise kaudu on usuliste tunnete solvamine," kirjeldas ta.

"Kuna ERM avatakse rahvale homme, soovitaksin mina hetkel muuseumi juhtkonnal selle eksponaadi eksponeerimine peatada kuniks on lõpuni läbi kaalutud selle reaalne tähendus ja mõju mitte ainult ajaloolises võtmes, vaid ka mitmetest muudest aspektidest, mida kirjeldasin, lähtuvalt."
Hetkel soovitaksin mina muuseumi juhtkonnal selle eksponaadi eksponeerimine peatada kuniks on lõpuni läbikaalutud selle reaalne tähendus ja mõju.
Urmas Viilma

Kaarel Tarand eksponaadis probleemi ei näe

ERM-i avalike suhete juht Kaarel Tarand ütles, et tema mittekristlasena ei tea, mis võiks olla kristlastele solvav või mis mitte. "Reformatsiooniaegne pildirüüste oli kahtlemata tegelikkuses olemas. Esiteks on meil aluseks ajalooline fakt ja teiseks oleme me konsulteerinud õpetatud kultuuriinimestega."
ERM päevad enne avalikkust Foto: Argo Ingver

"Ma austan kõigi inimeste arvamust ja igal ühel on oma arvamusele õigus," ütles ta. Küsimusele, kas selline eksponaat ei jäta muljet, nagu pilgatakse usku, vastas Tarand: "Kas usku ei tohi siis pilgata?"

"Meil on ilmalik riik. Meil ei ole riigi kirikut ja riigi asutused on ilmalikud asutused, mis ei pea ühe või teise usulise vaate all kuidagi olema. Kui me muuseumis oleks arvanud, et me näituste tegemisel teeme midagi põhimõtteliselt valesti, siis me ei oleks kahtlemata neid eksponaate teinud," põhjendas ta.
Meil on ilmalik riik.
Kaarel Tarand

See, kas eksponaat on parim viis, kuidas selgitada pildirüüstet, on Tarandi sõnul maitse asi. "Meil on kindlasti tundlikke kohti veel. Ma üldse ei imesta kui meid mingil hetkel süüdistatakse pornograafia levitamises või mõnes muus patus. Aga me räägime lugusid nendest asjadest, mis on tegelikkuses juhtunud ja püüame neid näitlikustada, selgitada mitmesuguste kaasaaegsete lahendite abil, et modernne inimene võimalikult hästi nendest teemadest aru saaks."

Kõike pole võimalik näidata

Sotsiaalmeedias on lisaks kritiseeritud ERM-i vähest kajastust laulupidudele ja spordile. Samas ei ole kõik näitused igavesed ning eksponaate vahetatake. "Mõned näituseosad vahetame me väga kiiresti välja. Osad hakkavad vahetuma kaks korda aastas, mõni paari aasta tagant, aga mõni on väga püsiv," rääkis Tarand.

"Meil on ka vahetuvate näituste saal, mis ei ole veel avatud. Selle saali suurus on 900 ruutmeetrit ja järgmise aasta veebruaris või märtsis avame me seal kõigi aegade suurima rahvarõivaste näituse Muuseumi eksponaatide loomise- ja arendustöö ei lõppenud tänase päevaga."

"Me hindame kõrgelt neid arvamusi, mis rajanevad teadmisel ja kogemusel. Mitte teleülekandest tuleval paaril vilksatusel. Soovitame inimestel tulla kohale, süveneda, mõelda ja kujundada seejärel oma arvamused," rääkis Tarand.

"Kunagi ei saa kõike. Meil on Eestis palju muuseume ja on kujunenud välja oma tööjaotus. Mõnda aspekti, nagu tervishoidu või sporti kujutavad teised muuseumid. Me ei võistle omavahel. Meie oleme argikultuuri ja argielu uurimise ja kujutamise muuseum ja sellega seoses oleme me teinud oma valikud. ERM-i uute näituste loomisel oleme kasutanud kõigis valdkondades riigi parimaid jõude, nii ülikoolide kui muude teadusasutuste õpetlasi. Me ise usume täitsa siiralt, et oleme saavutanud antud oludes parima võimaliku seisu.
Me ise usume täitsa siiralt, et oleme saavutanud antud oludes parima võimaliku seisu.
Kaarel Tarand

Sotsiaalmeedia on muidugi tore mänguasi, aga kindlasti ei ole see meedium, mida inimesed tarvitaksid lõpuni mõeldud pikemate mõtete väljendamiseks. Tema iseloom on teistsugune, aga seda, mida öine Facebook pakub, ei jõua me jälgida," ütles Tarand.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus