Tallinn, Stenbocki maja, 15. detsember 2009 – Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogu ees ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast.
Oma ettekannet sisse juhatades meenutas peaminister umbes kuu aega tagasi Berliinis aset leidnud tseremooniat, kuhu olid kutsutud kõik Euroopa Liidu juhid tähistamaks Berliini müüri langemist 20 aastat tagasi.
Ansip ütles, et ilma selle müüri langemiseta ei oleks ka Eesti saanud võimalust liituda Euroopa Liiduga.
„Berliini müüri langemine tähistab suurte muutuste algust Euroopas,“ ütles Ansip. „Neist muutustest oodati uut hingamist ja paremat elu, ühtsema ja tugevama Euroopa tekkimist. 1. detsembril jõustunud Lissaboni leping on järjekordne samm nende eesmärkide täitmise suunas.“
Peaministri sõnul muudab Lissaboni leping Euroopa Liidu tõhusamaks ja tegutsemisvõimelisemaks, kodanikulähedasemaks ja mõistetavamaks. Sellega antakse ka kodanikele võimalus algatada seadusandlust.
Ta lisas, et uue aluslepinguga täidetakse veel üks Eesti ootus – luuakse ühtne välisteenistus, mille eesmärgiks on ühtlustada Euroopa Liidu välispoliitikat.
„Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat ning Euroopa Liidu ühel häälel rääkimist suhetes partneritega väljaspool liitu,“ märkis Ansip.
Teise olulise ootusena tõi peaminister esile Euroopa Komisjoni suurema rolli.
„Komisjoni kui kõikide liikmesriikide huvide tasakaalustaja ja Euroopa ühtsete huvide kaitsja roll peab olema tugev,“ ütles peaminister. „Vaid nii saavutame suurema ühtsuse ja järjepidevuse oma poliitikate välimistes dimensioonides.“
Ansipi sõnul soovib Eesti, et komisjon võtaks jõulisema rolli energiajulgeoleku, sh energia tarnekindluse edendamisel, samuti eestkõnelejana kolmandate riikidega. Ta lisas, et Lissaboni leping loob selleks hea baasi, andes esimest korda Euroopa Liidule otsese pädevuse energiapoliitikas.
Peaminister kinnitas oma ettekandes, et Eesti ise ei istu käed rüpes, vaid püüab anda Euroopale just sellise näo, nagu see meile meeldib.
Nõnda on Ansipi sõnade kohaselt meie selgitustöö tulemusena energiaühenduste rajamise vajadusest sündinud Läänemere energiaühenduste kava. Teiseks teevad Eesti ametnikud ja poliitikud tõsist tööd selle nimel, et meie riik saaks loodava justiits- ja siseküsimuste IT agentuuri asukohamaaks.
Peaminister kinnitas taas Eesti soovi ühineda euroalaga 2011. aasta alguses. Ansip rõhutas seejuures, et liitumine eurotsooniga sõltub eelkõige meie endi tegudest.
Samas ütles ta, et euro on eesmärk üksnes seni, kuni temast saab vahend: „See on üks nendest impulssidest, mis toovad kaasa kiirema majanduse taastumise, paremad töökohad ja heaolu kasvu.“
Pikemalt peatus peaminister Andrus Ansip oma ettekandes kliimatemaatikal. Ta ütles, et kuigi lühiajaliselt võib kliimapoliitika tähendada meile suuremaid kulusid, näeme, et keskendudes keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja arendades välja uusi, võidame me pikemas perspektiivis nii majanduslikult kui keskkonnapoliitiliselt.
„Kliimasõbralik poliitika on investeering tulevikku, mis end kordades ära tasub, isegi kui skeptikud seda meie äriplaanist välja ei loe,“ ütles Ansip.
Peaminister väljendas veendumust, et Kopenhaageni läbirääkimistel suudetakse saavutada poliitiline kokkulepe, millest saab alus hilisematele rakenduskokkulepetele.
„Lähen Kopenhaagenisse hea tundega – Eesti on olnud läbirääkimiste algusest peale tugeva ja võimalikult hõlmava üleilmse kokkuleppe pooldaja,“ ütles Ansip.
Lõpetuseks tänas valitsusjuht Riigikogu viljaka koostöö eest Euroopa Liidu küsimuste menetlemisel. Ta ütles, et valitsus jätkab ka järgnevatel aastatel sellise Euroopa Liidu poliitika teostamist ja elluviimist, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit tugevamaks.
Täies mahus võib peaministri ettekannet lugeda valitsuse briifinguruumist:
http://www.valitsus.ee/brf/ind...