Rahvaarv kuulub riigi põhiliste näitajate tiitelnimestikku. Isegi kui riiki iseloomustatakse vaid nelja-viie näitaja kaudu, ei puudu sealt rahvaarv. Nii ka Eesti käekäiku hõlmavates kõnedes, milleks kindlasti on president Ilvese aastapäevakõne 24. veebruaril ja peaminister Ansipi kõne üheksa-aastasest tegevusest, leidis rahvaarv käsitlust. Et asjad ei lähe hästi vananevas ja väljarändavas Eestis, selle tõi president tõemeeli välja sõnades: aga meie suur mure – kas me suudame kesta ja millisena, samuti ettepanekus pensioniea tõstmise kohta.
Presidendi seisukohad erinesid statistikaameti peametoodiku Ene-Margit Tiidu kinnitusest Postimehes, et Eesti rahvas on praegugi elujõuline ja parema tervise juures kui kunagi varem. Tiidu kohta ütles Roman Ubakivi netikommentaaris lihtsalt, et Tiit valetab eestlaste elujõulisusest. Siim Veskimees kirjutas Postimehes otsekoheselt: Me näeme jätkuvalt, et Eesti rahvastik vananeb, sündivus on 1,6 last naise kohta ja väljaränne on suur. Vabandage, aga inimene, kes sellele taustal räägib, kui hästi Eestil läheb mingite majandus-näitajate alusel, on ilma igasuguste epiteetideta lihtsalt loll või sisimas vihkab meid .
Pühadejärgne Eesti Päevaleht avaldas pika artikli Kuidas on muutunud Eesti elu Andrus Ansipi käe all. Selles kasutatakse näitajatena miinimumpalka, tööpuudust, ostujõudu, majanduskasvu, keskmist eluiga ja usaldust valitsusele, aga mitte rahvaarvu. Täidame siinkohal selle vajaku. Peaminister Ansip alustas 2005 ja rahvaarv oli sel ajal Statistikameti andmebaasis 1 358 850 inimest. Ja nüüd värskeimad andmed Statistikaametilt 1. jaanuari 2014 kohta – 1 311 870 inimest. Lahutamise järel saame tulemuseks, et
Andrus Ansipi käe all (Eesti Päevalehe keelepruuk)
vähenes Eesti elanikkond 46 980 inimese võrra, mis ümmarguselt teeb rahvastikukaoks 5000 inimest aastas. Sellise genotsiidi-mõõtu taagaga läheb peaminister erru. Me ei saa peaministrile kogu vastutust panna, aga me ei saa ka peaministrilt vastutust jäägitult võtta, nagu see kadu pole rääkimist väärt. Nüüd mõistame, miks peaministrile truu Eesti Päevaleht ei saanud kasutada rahvaarvu dünaamikat ülevaates.
Möödunud aasta detsembri alguses, kui ei olnud veel kellelgi aimu Andrus Ansipi tagasiastumisest, kirjutasin Toompea Haridusseminari poolt talle kirja rahvastikukriisist ja sellest ülesaamisest. See sisaldas ka ettepanekuid: Riigikogu rahvastikukomisjoni moodustamine; rahvastikuseminari käivitamine Riigikogu liikmetele ja nõunikele; rahvastikuministri portfelli taastamine; olulise tähtsusega riiklike küsimuste aruteludele sätestada teaduslikul alusel ettevalmistus ja otsustamiskohustus; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust täiendada sättega sisulise vastamise kohustusest. Vastuskiri peaministri nõunikult kujutas endast verbaalset ekvilibristikat demograafia valdkonnas neljal leheküljel, kuid ettepanekutest oli mööda mindud.
Nii palju peaminister Ansipist ja rahvaarvust. Aga kes ta asemele ka ei tule, peab ta looma institutsioonid, kes tegeleks rahvastikutaaste problemaatikaga igapäevaselt ja meeles pidama oma eelkäija Kaarel Eenpalu kuldseid sõnu: iga seaduse väljatöötamisel tuleb pearõhk panna sellele, et seadused ei takistaks, vaid soodustaks rahva arvulist kasvu. Ja tingimata koostöö Lätimaaga, keda vaevavad samasugused mured, ent kes on asunud neid tõsiselt lahendama.
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D.
