Peakaplan on Eesti politseis hästi vastu võetud
Eestlased Eestis 20 Jun 2008 Tiiu PikkurEWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti politsei peakaplan Jaan Jaani on oma ametis olnud pea pool aastat. Ta on esimene politseikaplan Eestis üldse. Missugune on vaimuliku töö politseis?

Peakaplan toob näiteks ühe üsna tavalise päeva. Hommikul väljasõit Rapla politseijaoskonda õppepäevale. Edasi Paidesse, kus Paide kirikust saab politseinike mälestuskirik nagu Tori on sõjameeste oma. „Paneme sinna kaks mälestustahvlit hukkunud politseinikele. Üks Vabadussõjast kuni 1940. aastani – neid on 32, ja teine taasiseseisvumisest tänaseni – neid on 19. Tahvlid avame Eesti politsei 90. aastapäeval novembris pidulikul jumalateenistusel, kus kuulutamegi Paide kiriku Eesti politsei mälestuskirikuks. Tahvlite raha kogume korjandusega ja pool sellest on juba koos,“ on peakaplan rahul.

Edasi Valka tutvuma sealse politseijaoskonna tööga ja kohtuma selle ülemkomissariga, kelle ajaloohuvi tõttu sai peakaplan hea ülevaate Valga politsei minevikust. „Kui ma Tallinnast kell kaheksa hommikul välja sõitsin, siis õhtul kella kaheksa ajal tulin tagasi,“ võtab peakaplan kokku ühe päeva.

Veel mahuvad viimasesse aega Pärnu ja Jõhvi politseijaoskonna külastused, politseikaatri „Merelõvi“ õnnistamine, sõit Haapsallu üht politseinikku nõustama ja Uhtnasse Eesti vanimat politseinikku tema 98. sünnipäeval õnnitlema. Siis kohtumine USA kolleegiga kooskõlastamaks sügisesi õppepäevi, osalemine Viru vangla kabeli pühitsemisel.

Jaani juhib ka mõtteklubi, kus peab politseiametnikele loengusarja meie eetilisest ja kultuurilisest pärandist ehk teisisõnu loeb leeriprogrammi. Peab läbirääkimisi Vigastatud Sõjameeste ühinguga, et sinna ka politseinikud kaasataks.

Abiks ja toeks peredele

Peakaplan juhib politseinike pereprogrammi, kus suheldakse pikaajalistes välislähetustes (praegu Venemaal, Bosnias ja Afganistanis) olevate politseiametnike ja nende peredega, puuetega lastega peredega, teenistusülesannete täitmisel hukkunute leskedega ja paljulapseliste peredega. „Üldjuhul on tegu nõustamisega, kuid paljulapselistele soovime ka materiaalset abi anda,“ selgitab Jaani. „Tegeleme kogu Eesti politseiga ja meil on 22 neljalapselist peret, viielapselisi on kolm ja varsti on üks pere 10lapseline.“

Tööd jätkub ja kabinetis istumine on sellest väikseim osa. Et uus amet politseis vajab tutvustamist ja selgitamist, tuleb palju ringi sõita. Peakaplan võetakse ikka hästi vastu. Jaani sõnul saab mõne jaoskonnajuhiga väga hea kontakti, mõned kuulavad su viisakalt ära.

Huvitav kogemus tuli Paikuse politseikoolist, kus ta pidas loenguid kaplaniteenistusest ja ohtudest nagu stress, läbipõlemine või alkoholism ja perevägivald. Politseinikud on lihast ja luust inimesed nagu me kõik, kuid et neil tuleb päevast päeva kurjusega tegelda, on stressioht ka kõrgem. „Noor põlvkond võtab kaplani juttu ja mõistet „kristlus“ kui informatsiooni. Sind kuulatakse ära ja esitatakse küsimusigi. Vanal põlvkonnal võib olla nõukogude ajast sisse kasvanud tõrksus, kardetakse mingit ajupesu, kuid tagasiside oli küllaltki positiivne,“ nendib Jaani. Ta on veendunud, et kaplanitöö loksub ajapikku paika.

Oikumeeniline koostöö

Kaplaniteenistus on konfessioonidevaheline. „Me oleme saanud ju kirikute nõukogu õnnistuse,“ ütleb Jaani. Politsei 90. aastapäeva jumalateenistus peetakse 12. novembril Oleviste kirikus, kus Jaan Jaaniga koos teenib ka kohaliku baptistikoguduse pastor.

Eesti ca kolmetuhandelise politseinikkonna teenimiseks on peakaplanil abiks kolm kaplanit: Lõunaprefektuuris Valdo Lust, Idaprefektuuris Ago Rand ja Kristo Parts Põhjaprefektuuris. Kaks on luterlased, üks baptist ja üks eesti õigeusu kirikust. „Kurvastusega peab nentima, kui raske on leida politseisse kaplaneid,“ möönab Jaani. „Tulijaid ju oleks, kuid sa pead olema suhtleja tüüp, sul peab olema huumorimeelt, sa ei saa olla uje. See on karm seltskond, kus sa iga päev oled. Siin ei saa käia mööda seinaääri.“

Jaani leiab, et kaplan peab ka tänaval korda hoidmas käima. „Kõige parem variant on käia patrullis, olla politseinikega 12 tundi koos. See tekitab usalduse, et kaplan on üks meist,“ ütleb mees, kes ise politseiniku igapäevatööga mitmeid kordi rinda pistnud ja südaöise Tallinna tänavatel kurikaelu taltsutanud. „Siis saad alles tegelikult teada, mis see politseitöö on. Öine valvekord Tallinna vanalinnas on kogu aeg nagu sõjas olemine. Ühe valvekorra ajal oli 25 väljakutset. Kord seisime kolmekesi kolmekümnese kaklejate jõugu vastu. Siis ei ole hirmu aega tunda. On imekspandav, kui palju on inimestel energiat seda tühjalt kasutada.“

Uue ametiga rahul

Jaan Jaani on sündinud Tallinnas 28. mail 1951. Töötanud Tallinna klaverivabrikus ja Sportlaevade katsetehases. Leeris käis 18aastaselt Tallinna Jaani koguduses. Sõber Joel Luhametsa kutsel läks Usuteaduse instituuti õppima. Ordineeritud 17. veebruaril 1982.

Teeninud Viru-Nigula ja Kunda kogudust kuni 1988 a-ni, mil asus Keila koguduse õpetajaks ja oli sel kohal kuni septembrini 2007. Vahepeal ehitas üles meremisjoni, olles selle peasekretär.

Politseiametis alates septembrist 2007, peakaplaniks pühitsetud 13. jaanuaril 2008.

Abikaasa Karin Jaani on diplomaat, kes on olnud Eesti suursaadik Venemaal, praegu suursaadik Montenegros resideerumisega Tallinnas, sügisest siirdub suursaadikuks Belgiasse ja Luksemburgi resideerumisega Brüsselis. Jaan Jaani on kolme tütre isa ja ka vanaisaseisuses.

Kui Eesti politsei kaplaniteenistust looma kutsutud kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik tegi Jaan Jaanile ettepaneku peakaplani ametisse asuda, mõtles mees paar päeva ja võttis koha vastu. Kannapööret oma elus ei kahetse ta sugugi. Hoopis leiab, et kui vaimulik jääb liiga kauaks hea koguduse juurde (ja Keila oli tema sõnul väga hea kogudus), siis tekib seisak. Tema vajas uut väljakutset ja politsei kaplaniteenistuse ülesehitamine seda talle ka pakub.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus