Paukuv jätkusuutlik Metsaülikool
Eestlased Kanadas 05 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Riina Kindlam Kotkajärvel

Jätkuvat ja edasiviivat jõudu vajame me kõik, nii isiklikuks kui kogukondlikuks eluks. Soovi JÄTKU! tunneme me kõik ning jätkusuutlikkus (ingl. sustainability) on lihtsalt vana mõiste uus väljendusviis. Tänavuse 24.-30. augustil toimunud Kotkajärve Metsaülikooli teemaks oli „Jätkusuutlikkus ning heaolu Eestis“.

41. Metsaülikoolis oli 83 osavõtjat ja 9 last. Kaugemad külalised olid 9 täiskasvanut ja 2 last USAst, 6 täiskasvanut ja 1 laps Eestist ning 3 täiskasvanut ja 3 last Vancouveri lähistelt. 17 osavõtjat on metsast naasnud koolipinki, ülejäänud on igavesed õpilased. Kui jätkub õpihimu ja soov rääkida kas või üheainsa nädala looduses segamatult eesti keelt, siis jätkub rahvast, kes augusti lõpul suundub Kotkajärvele. Paljudel inimestel ei ole, kellega päevast päeva emakeelt rääkida ja hindavad seda võimalust üle kõige. Tänavu tulid näiteks kaks toredat perekonda Ottawast: isad nautisid Eestiga seotud teemasid ja loodust, nende mitte-eestlastest abikaasad õppisid hommikuti algajate rühmas eesti keelt ja 10kuused tütrekesed avastasid maailma rohujuuretasandil. (Üks neist ööbis kogu nädala esimest korda telgis!) Nagu keelepedagoog Marja-Leena Roos oma loengus rõhutas: lapsel on vaja kuulda õpitavat keelt paljudest suudest. Ja miks mitte lauldes? („Ahhaa, mitte ainult minu isa ja vanaema, vaid kogu suguharu räägib nii!“)

Loenguteemad olid järgmised: avaloengu pidas dirigent Taavo Virkhaus rahvusliku ja rahvaliku muusika teemal. (See oli ühtlasi maestro 26. MÜs peetud loeng ja lõppes tema uue 6. sümfoonia esitusega.) Peakõneleja Tartu Ülikooli rektor Alar Karis rääkis Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse jätkusuutlikkusest, arst ja UBC õppejõud Martin Roos tutvustas mägironimist ja päästetööd mägedes ning õpetas puu otsas ronimist ja „rapelleerimist“ (ingl. repelling), tema õde Marja-Leena Roos aga teemat: „Kuidas aidata lapsel oma esimest (või teist) keelt säilitada, eriti kui lapsel ei ole võimalust selles keeles teistega suhelda“. Tartu ja Turu Ülikoolide sotsiaalpoliitika teadur, Eesti rahvastikuministri perepoliitika nõunik Mare Ainsaar pidas metsas kaks loengut: „Eesti Rahva jätkusuutlikkus minevikus, olevikus ja tulevikus“ ning „Mis mõjutab rahvastikku?“ Luuletaja Urve Karuks rääkis August Gailitist, Toomas Trei Kreutzwaldist kui mehest ja äärmiselt päevakohase ja kirgikütva ettekande pidas Washingtonis elav EV kaitseatashee USAs ja Kanadas kolonelleitnant Meelis Kiili teemal „Eesti Kaitsevägi täna ja tulevikuperspektiivis“. Viimasel päeval toimus avalik vestlusring meie jätkusuutlikkusest Eestis ja Põhja-Ameerikas, osalejateks Eesti Sihtkapital Kanadas esinaine Lia Hess, sotsioloog Mare Ainsaar, MÜ juhataja Olev Träss ja kogu MÜlaskond.

Hommikusi eesti keele ja kõne tunde juhendasid Tiia Remmelkoor (eesti keel algajatele), Tarvo Toomes (eesti kirjandus ja luule), Alliki Arro (filmide arutelu) ja Urve Karuks (luule loomine, „haikutamine“ ehk haikude kirjutamine). Pealelõunaseid huviringe oli murdu: kanuutamine (Robert Hiis), regilaul (Talvi Maimets), veini degusteerimine (Toomas Merilo), mediteerimine (Eda Sepp), ehteketi tegemine (vennad Kristjan ja Andres Müllerbeck), loodusmatk (Ronald Plinte) ja matk Jämesääre krundil ja skaudimuuseumis (Anu Jõe). Fotograafia põhitõdesid tutvustas Lauri Kapp ja veeraketi ehitamist õpetas Tauno Mölder. Tartu tantsuõpetaja Anita Kreeni kaasakiskuvates tundides käisid pea kõik MÜlased, sellepärast oli tema käe all õpitu huviringidele oodatud lisaks.

Alati on tore kuulda kaugelt tulnud ja esimest korda Metsaülikoolis viibivate inimeste muljeid. Lektor Meelis Kiili abikaasa Silva kirjutab oma blogis ehk avalikus interneti päevikus järgmist: „Käisime meiegi oma perega seal Kotkajärvel ja peab ütlema, et meile meeldis, kohe vägagi meeldis. Tuleb järjekordselt tõdeda, et tõeliselt kodune tunne oli: sügise värve omandama hakanud loodus oli just selline, nagu praegu Eestis (Washingtonis on jätkuvalt tõeline suvi), mõnusad pehmeveelised järvesilmad meelitasid ujuma (meie elamispiirkonnas järvi, vähemalt selliseid, kus ujuda oleks võimalik, pole), kohapeal valmistatud kodused söögid andsid kindlasti paar head lisakilo juurde (hernesupp ja pannkoogid ja…), eesti keel (ja ainult eesti keel!), regilaul, rahvatants (oli koguni kaks gruppi – nooremad ja vanemad!). Ja muidugi äärmiselt huvitavad ettekanded külalisesinejate poolt (eesotsas Tartu Ülikooli rektori Alar Karisega). Ning loomulikult kirgikütvad diskussioonid eestlaste jätkusuutlikkuse üle. Lisaks luuletused, metsamatkad, kanuusõit, käsitöö, lasteringid, ehe eesti saun… Ja palju huvitavaid inimesi, igaühel neist oma lugu.

Kõiki esinejaid ma ei kuulnud ja kõikidest üritustest osa võtta ei jõudnud. Küll aga meeldis mulle väga Eesti Sihtkapital Kanadas esinaise Lia Hessi ettekanne „Eestluse tulevik Kanadas“, mis tõi äärmiselt siiralt ja hingevaluga välja väliseestlaskonna elu-olu minevikus ning valupunktid ja probleemid tulevikus. Sellest ettekandest tahaksin natuke hiljem mõnes oma järgmises blogis ka ülevaate anda.“

Kindlasti tuleb antud kroonikas nimetada keha- ja hingehoidjaid peakokka Ülle Veltmanni ja saunanaist Eva Oja. Lasteringi juhendasid Tiina Hiis ja Kristina Kald. Naiste ülekaal oli metsas siiski vaid napp ja väed mõnusalt tasakaalus: kui mitte arvestada 5 köögis askeldavat naist, oli Kotkajärvel 40 nais- ja 38 meessoost MÜlast. Järgmises lehes jagame enam metsasahinat MÜst.







Vaata ka rohkem pilte
ja
http://www.eesti.ca/mu/
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus