Ihar Sluchak, Valgevene tudeng Eestis,
www.DELFI.ee Kodanik olemine on suur au igale väärikale inimesele. Kodakondsus seob inimest riigiga, liidab ta perega, mille nimi on kodumaa, annab talle õigusi ja kohustusi ning muudab riigi õnne ja õnnetuse ka kodaniku õnneks ja õnnetuseks.
Valgevenes on ligikaudu 95% elanikkonnast Valgevene kodanikud. Neil on olemas Valgevene pass. Kuid kas pass teeb inimesest kodaniku? Kas saab kodanikuks pidada inimest, kes ei austa valgevene keelt ja kultuuri, traditsioone ja eluviisi? Kas on kodanik see, kes vihkab Valgevenet ja kõike valgevenelikku?
Olen veendunud, et mitte. Kuid ka sellistel inimestel on Valgevene pass, juriidiliselt on nad kodanikud. Kuidas saavad sellised „kodanikud” riiki aidata? Ainus vastus on, et mitte kuidagi. Seetõttu ei tee passi olemasolu inimesest kodanikku, kui ta ei ole truu riigile, ei austa seda riiki ega selle riigi rahvast.
Samas, ka rahvus ei tee automaatselt heaks kodanikuks. Mul oli sakslasest sõber, keda suhtumiselt Valgevenesse ja valgevene kultuuri võib pidada pigem valgevenelaseks: ta oli märksa suurem valgevenelane kui paljud valgevenelastest Valgevene kodanikud. Üks mu venelasest sõber tegi Valgevene kultuuri ja vabaduse heaks palju rohkem kui paljud valgevenelased. Need mu sõbrad on Valgevene kodanikud ning, võiks öelda, tõelised valgevenelased.
Eesti ei tohi korrata Valgevene 90. aastatel tehtud vigu, kui kõigist Valgevene elanikest tehti automaatselt Valgevene kodanikud ja seega võrdsustati kodaniku ja valgevenelase mõisted.
Praegu räägitakse Eestis palju kodakondsuse saamise lihtsustamisest. Kinnitatakse, et kui kõik Eesti elanikud on ühtlasi Eesti kodanikud, tekib üleüldine hingerahu, ühiskonna konsolideerumine ja integreerumine. Ent kuidas on see võimalik?
Kui mittekodanikud ei ole tahtnud võtta Eesti kodakondsust peaaegu 20 aasta jooksul, siis kas saavad neist tõelised kodanikud, kui neile nüüd kodakondsus lihtsalt anda? Kas nad kaitsevad raskel hetkel kodumaad – või lähevad hoopis üle vaenlase poolele?
Kodakondsus ei ole kaup, mida reklaamida või lihtsalt anda. Ainult siis, kui inimene on truu riigile, austab selle rahva keelt ja kultuuri ning on võtnud omaks selle riigi ja rahva väärtused, on tal õigus olla kodanik.
