Meie kaasmaalane parun Volker von Buxhoeveden tähistas 24. juulil Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi valges saalis oma 70. sünnipäeva. Nagu ta ise ütles, ei ole 70. sünnipäev teab mis rõõmus sündmus tähistamiseks, kuid peo pidamiseks endises Tartu Toomkirikus oli tal siiski kolm head põhjust:
Esiteks andis tema flöödimängijast väimees Stéphane Réty Tartus Jaani kirikus Klaaspärlimängu muusikafestivali raames kaks kontserti, kuhu ka kõik sünnipäevalised kutsutud olid. Teiseks põhjuseks, miks parun Buxhoeveden otsustas pidada sünnipäeva oma esiisade maal just Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges saalis ehk endises Tartu Toomkirikus, on see, et selle rajajaks oli üks tema esiisadest – 1234. aastal Tartu piiskopiks nimetatud Hermann I Buxhoeveden, Riia piiskop Alberti vend. Kolmandaks ja kõige olulisemaks põhjuseks pidas parun Volker von Buxhoeveden seda, et saab tõsta klaase koos oma paljude Eesti sõpradega. Kahekümne aasta eest, kui Eesti oli iseseisvust taastamas, ilmus paruni eestvedamisel mahukas saksakeelne värvifotoalbum „Estland, ein Traum / Unistus Eestist“. Sel hetkel oli raamatus kujutatud Eesti tõesti veel unistus, kuid nüüd, kakskümmend aastat hiljem võime tõdeda, et unistus on tõepoolest teoks saanud. Oma sünnipäevale kutsuski parun neid Eesti inimesi, kellega tema tee on nende paarikümne aasta jooksul ristunud ja kellega ta on sõbraks saanud: poliitikuid, diplomaate, ärimehi, ajaloolasi, kultuuritegelasi jt.
Maarjamaa Risti kavaler parun Volker von Buxhoeveden on sündinud 17. juulil 1941. aastal Litzmannstadtis (praegu Lodž Poolas), kuhu tema vanemad olid ümber asustatud nagu teisedki baltisakslased vastavalt Stalini ja Hitleri kokkuleppele. Ta lõpetas õpingud Kieli ja Hamburgi kunstiülikoolides 1966. aastal kujunduskunstniku ja graafikuna ning tegutses aastaid vabakutselise kunstnikuna Belgias. Praegu peab ta Helsingis pensionipõlve, mis tähendab võimalust end varasemast veelgi rohkem Eestile pühendada. Möödunud aastal korraldas ta perekonna kokkutuleku Eestis, kus külastati nädala jooksul mitmeid paiku, põhiliselt Lääne- ja Saaremaal, millega perekond tihedamalt seotud: Haapsalu, Lihula, Koluvere, Pädaste, Kuressaare jt. Kuressaare lossis, mis samuti Buxhoevedenite rajatud, tahab Volker von Buxhoeveden koos perekonnaga kaasa aidata piiskoppide Buxhoevedenite dolomiidist mälestusmärgi taastamisele, mis 1941. aastal Eestist põgenevate punaväelaste poolt pimedas vihas purustati.
