Pärnust ja Eesti sõudmiskultuurist
Eestlased Eestis 03 Aug 2007 Peeter JärvelaidEWR
    Trüki   E-post   FB     
Peeter Järvelaid
Eesti Sisekaitseakadeemia rektor 2003-2005,
Eesti Mereakadeemia rektor 2006-2007


Teoreetiliselt võimatu osutus praktiliselt võimalikuks. Nii resümeeris Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk Eesti kaheksapaadis Shotimaal Strathelyde’s 29. juulil alla 23aastaste MM-il kuldmedalid teeninud Eesti sõudesportlaste saavutust (vt. uudis samal leheküljel).

Eestil on sõudmises ikka olnud võimalus kaasa rääkida tipptasemel, kuid vahel tundub, et unustame olulise faktori, mis peaks andma enam usku ka tegijatesse. Tuleb tunnistada, et Eestis pole veel vabanetud teatud popslikust tagasihoidlikkusest, et suurte paatide väljapanemine tiitlivõistlustele on vaid suurte riikide privileeg.

Mis teeb aga ühest riigist suure sõudmisemaa? Mõistagi mängib siin oma rolli rahvaarv, aga ka riikide rahakoti suurus ja traditsioon. Sellest sõltub, kas üks või teine riik tahab investeerida suurte paatide suhteliselt kallisse projekti. Kuid traditsioonil on olemas veel üks tahk: Eestil on pikk sõudespordi traditsioon, mida siin ilma vaheaegadeta on usinalt edasi viidud.

Seda võib võrrelda näitega kuulsatest inglise murudest. Kui vene uusrikas nägi Inglismaal imeilusat muru, siis tahtis temagi samasugust oma villa ette. Küsis mees siis parajasti muru niitnud aednikult, mis on sellise muru saamise saladus. Aednik ütles, et muru on vaja pidevalt hooldada: niita, kasta ja rullida – ja nii 100 aastat järjest ilma vaheta.

Eestis on juba üle 100 aasta sõudesporti harrastatud ja kogemusi kogutud. Poleks meie sõudesport muidu sellise potentsiaaliga ja nii kõrgel tasemel, kui meil poleks olnud mitme põlvkonna vältel olnud nimekaid sõudjaid, kes oma oskusi on edasi andnud järgmistele põlvkondadele.

Noored mehed on tõestanud, et Eesti sõudmine on momendil väga heas seisus, nüüd peaksid kõrvalseisjad tegema omalt poolt kõik selleks, et pika traditsiooniga sõudemaa Eesti saaks end tunda tõeliselt suure sõudemaana. Selge on see, et noorte meeste tiitel U 23, peab avama toetuse kraanid E-8-le. Seda paatkonda tuleb hoida.

Kaheksaste võistlusega lõpevad kõik tiitlivõistlused, ja kes seda võistlust on kordki näinud, teab, et tegemist on tõeliselt kuningliku paadiga. Riik, kes võidab meeste kaheksaste võistluse, on võistluste kuningas. Nii lihtne see tegelikult ongi. Kõik maailma sõudjad vaatavad seda võistlust, see on tõeline titaanide matsh.

Kuidas aidata kaasa selle ilusa olümpiaala arengule Eestis? Loomulikult peaksid kõik linnad, kus sõudesporti harrastatakse, seda ala toetama nii baaside väljaarendamise kui ka sportlastele paremate treenimis- ja võistlusvõimaluste loomisega.

Pärnus on olemas selleks veel üks suur kasutamata potentsiaal. Siseministeerium, kelle politseikool asub Paikusel, võiks saada üheks sõudmise arendamise keskuseks. Miks ei võiks tulevikus maailma parim politsei-kaheksane treenida näiteks Paikusel? Pärnu jõe äärde peaks lõpuks jõudma uue keskusega Eesti Mereakadeemia oma Pärnu Merenduskeskusega. Vilets on see tulevane meremees, kes pole eluks ja tööks vajalikku rammu kogunud sõudepaadis. Tartu Ülikool on ehitanud Pärnu jõe äärde väga uhke kolledzhi, kuid miljardilise eelarvega alma mater võiks enam kasutada oma võimalusi sõudespordi arendamiseks Pärnuski. Kõik see ei peaks tekitama Pärnu sõudebaasidele konkurentsi. Vastupidi, läbi vastastikuse koostöö tänaste Pärnu sõudekeskustega võiksid tekkida täiendavad võimalused selle ilusa olümpiaala arenguks.

Lõpetuseks veel kaks soovi. Eesti sõudmine on tänases avatud maailmas seda väärt, et siin saaksid toimuda rahvusvahelised tiitlivõistlused, nagu meile on eeskujuks suusaliit Otepää väljaarendamisega. Selleks, et Eesti saaks maailmakarikaetapi läbiviimise võimaluse ja kunagi ehk ka maailmameistrivõistluste korraldamise õiguse, vajab Eesti rahvusvahelise tasemega sõudekanalit.

Meie suusatajate suure edu aastatel rajati Otepääle suusamuuseum; nii võiks ka Pärnus, turiste meelitavas linnas olla näiteks paadi ja sõudmise muuseum. Pärnu kandis pole kunagi ilma paadita läbi saadud, ja kui muuseum valmis, siis olen kindel, et ühel päeval toob keegi noorema põlve sõudja sinna ka ihaldatud olümpiakulla või lausa üheksa tükki korraga, mida siis lähemalt ja kaugemalt tulnud saaksid imetleda ja mis oleks Pärnu järgmiste põlvkondade noortele sõudjatele eeskujuks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus