Elfriede Heinsaar

(Seoses Torontos tegutseva Pärnumaalaste Seltsi läheneva juubeliga pöörame pilgud Eesti ühele ilusamale linnale – Pärnule, eriti tema ajaloole.)


Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa kindluslinna staatuse kaotamine 1834. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Vallikraavid täideti mullaga. Hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste Suur Gild ja käsitööliste Väike Gild, mis omavahel pidevalt tülitsesid.

1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838 ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. Suviti võtsid linnaelanikud seal sooje mereveevanne ja peale suplemist mindi kohe koju; päikest sel ajal ei võetud, talvel töötas seal saun.
Sajandi lõpul tuli kiiresti ümber orienteeruda töötavale tööstusele ja 1900 lasti Pärnus käiku Euroopa üks suuremaid tselluloosivabrikuid „Waldhof“. Linaseemnest hakati pressima õli. I maailmasõjas hävis tööstus ja kadus vähemusse jäänud sakslaste juhtiv roll.

Pärnu traditsiooniline „jäärmark“, suviti tegutsev 3- nädalane aastalaat asus üle jõe Tallinna-Pärnu maantee ääres. Sinna tuli kaupmehi Tallinnast, Riiast ja kaugemaltki. Müügilaudadel oli rohkesti kaupa; seal hõljus alati vahukoorega täidetud vahvlite magusat vaniljelõhna. Rahvale pakuti selliseid meelelahutusi nagu tsirkus, karussell, kunsttükid jpm. Laste unistuseks oli sõita Tikmanni karussellil. Laadal oli alati palju rahvast. Õhtul muutus „jäärmark“ suureks lõbustuskohaks.

1890 ehitati supelasutus ümber ja 1899 rajati lähedusse Rannasalong. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid. Kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed – Ammended, Schmidted, Spechtid jt.

Pärast I maailmasõda Pärnu suvituselu soikus. Supelasutus oli maha põlenud ja rannapark kaitsekraave täis.

Kirjanik August Jakobson sündis 1894 Pärnus, Räämal. Tema loomingu paremik – romaanid, novellid, muinasjutud ja näidendid – saavutas laialdase tunnustuse. Esikromaan Rääma-aineline „Vaeste Patuste alev“ sai 1927. a. „Looduse“ romaanivõistlusel I auhinna. Seda epohhiloovat teost võiks praegugi välja anda. Ka malesuurmeister Paul Keres veetis oma kooliaastad Pärnus.
Pärnus ilmus esimene eestikeelne ajaleht Perno Postimees Johann Voldemar Janseni väljaandel. Pärnakad olid uhked oma teatrile Endla, mis oli Eesti teine kutseline teater. Selle rõdult kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Aktiivne ühiskonnategelane Aleksander Rodionov heiskas 23. veebruaril 1918 Endla katusele sini-must-valge rahvuslipu. Lipp oli kokku õmmeldud käsitsi, nähtavasti kiiruga.

Eesti Vabariigi ajal taastati Pärnu kuuort, kuurordielu elavnes ja suvel asus rannas Pärnu elutsentrum. Tähtsad olid tervisemuda, klimaatilised ravivõimalused ning imekauni valge liivaga mererand. Linna pargid, muruväljakud, lillede küllus ja majesteetlikult voolav Pärnu jõgi annavad linnale loodusliku ilu. Pärnule on omane pehme soe ilmastik ja sinna voolaski suvevõõraid nii kodu- kui välismaalt.

Üheks suuremaks vaba Eesti kultuurisündmuseks oli Pärnus Lydia Koidula ausamba avamine 1929. Kuju avamisel oli palju vaimuinimesi eesotsas Marie Underi, Aino Kalda ja Friedebert Tuglasega. Endla oli puupüsti inimesi täis. Huviga kuulati Aino Kalda ja Friedebert Tuglase kõnesid, tunti rõõmu Liina Reimani ilulugemisest. Paistis, nagu oleks ärkamisaja laulik ise oma värsse lugenud. Piduliku aktuse lõpul langetati kujult kate. Nähtavale ilmus soliidne graniitalus. Kõrgel sambal seisis ja silmitses kokkutulnuid Emajõe ööbik. Kellelegi polnud saladuseks, et momumendi autor on seesama valgejuukseline vana mees, Amandus Adamson, kes kepile toetudes seisab graniitaluse ääres. Tseremoonia lõppedes helises „Mu isamaa…“ ikka veel kujuri kõrvus, kui ta hüvastijätuks inimestele kätt andis. „Kui suren, matke mind Pärnusse,“ sosistas ta…… Kaks päeva hiljem varises ta kokku. Südameatakk tabas teda ateljee trepiastmel. Nii ongi Amandus Adamson maetud Pärnu Liivakalmistule.

1940. a. kaotati nõukogude anneksiooniga omavalitsus ja linna kinnisvarad, vanad privileegid tühistati. Purustused II maailmasõja ajal olid suured. 1938. a. avatud Pärnu 255 m pikkune raudbetoonist nelja kaarega sild (nn. suursild) lasti õhku. Hiljem rikkus nõukogude tööstus ökoloogilise tasakaalu. Eesti Vabariigi taastamisega pääses uuesti valla pärnakate takistatud teotahe.

Head uudised Pärnust

Esmaspäeval, 27. oktoobril toimuvale Pärnumaalaste Seltsi 30. juubelile tulevad kaks hästi tuntud lavakunstnikku Pärnust – Meelis Sarv (34) ja Peeter Kaljumäe (42), kes kannavad ette estraadikava „Kolmekesi paaris“. Just nimelt paaris, mitte baaris.

Kava esitatakse kahes osas, vaheajaga, mille jooksul on hea võimalus kuuldu üle järele mõelda, tõsta veiniklaasi ja jutelda oma naabriga. Kava koosneb kupleedest elust enesest sõnas ja laulus.

Ajalugu

TRENDING