Eesti Elu
Pärnu Kaubanduskeskkooli vilistlaste kokkutulek
Eestlased Eestis 30 Oct 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Elfriede Heinsaar (Lepp)

See oli teisipäeval, 7. juulil 2009, mil pidime keskpäeval kogunema oma endise koolimaja ette. Hoolimata pilvisest ja sajusest ilmast oli mul eriline rõõm osa võtta meie kooli vilistlaste kokkutulekust. 70 aastat tagasi sai alustatud õpinguid Pärnu Kaubanduskeskkoolis.

Ikka enam ja enam esineb sõna „mälestus“ meie igapäevastes kõnelustes. Oma kodumälestustest ja tavadest ammutame jõudu ja tahet.

Meie õpetaja – Felita-Agaate Viikna

Üle pika aja õnnestus kohtuda oma kooli vilistlastega, mis tekitas südames väga sooja tunde. Ja ka meie armas õpetaja, Felita-Agaate Viikna oli sõitnud Tartust Pärnusse, et osaleda meie kooli kokkutulekul. Ta oli meie klassijuhataja ja inglise keele õpetaja kogu minu kooliaja. Suurepärase pedagoogina oli ta õpilaste lemmik. Klassijuhatajana õpetas ta meile seltkondlikke kombeid, aga ka seda, kuidas esineda ja end väljendada.

Prl. Viikna, kes tähistas hiljuti oma 95. sünnipäeva, näis väga vitaalsena. Ta mainis, et „vanus on ainult number“.

1. septembri ajalehes Õhtulehes ilmus Arvo Uustalu tervet lehekülge hõlmav intervjuu prl Viiknast. Selles võrdleb prl. Viikna õpetajat lõvitaltsutajaga, kes ühe käega hoiab piitsa ja teisega präänikut. Ta on tunde andnud esimese vabariigi ajast taasiseseisvumiseni välja, 55 aastat. Praegune peaminister Andrus Ansip ja endine poliitvang Enn Tarto on olnud prl. Viikna õpilased ja mõlemad imetlevad tema õpetamise oskust. Prl. Viikna on õpetanud nii inglise kui saksa keelt.

Ajakirjanik märkas endise tubli õpetaja kirjutuslaual õnnitluskaarte kunagise Pärnu Kaubanduskeskkooli õpilastelt. „Ajab isegi muigama, kui mõelda, et ühel vilistlaste kokkutulekul oli minu noorim õpilane 83aastane! Ma ei ole mitte vana, vaid olen lihtsalt kaua elanud,“ ütles õpetaja Viikna.

Kilde vilistlaste koosviibimiselt

Kokkutuleku ajal oli meil võimalus külastada oma endisi klassiruume, kuid kõik näis väga võõrana. Kui olime juba küllalt tutvunud oma kallite koolikaaslaste ja endiste kooliruumidega, siis palus vilistlaste kokkutuleku idee algataja ja kohtumise peakorraldaja Erich Roodus meid astuda kõrvalruumi, kus meid ootasid ees rikkalikult kaetud lauad.

Laudade vahel askeldas Tiiu Roodus – näis, et ka tema õlgadel lasus suur töökoorem. Toit oli isuäratav ja väga maitsev. Aitäh kõikidele headele kokkadele! Ei puudunud ka pidupäeva joogid. Vestlus sai hoogu, kõneldi oma koolimälestustest ja meenutati tempusid. Eriti huvitav oli kuulda „poiste“ nalju. Jutuajamine kujunes väga põnevaks.

Peeter Kaljumäe rõõmustas meid kõiki oma külastusega. Ta esines mõne Kopvillemi palaga ja lõpuks kõlas veel „Seal, kus rukkiväli“.

Tiiu Roodus üllatas meid imeilusa suure tordiga, millest jätkus kõigile.

Kogu koosviibimine kujunes meeldejäävalt pidulikuks – olime jälle korraks justnagu koolitüdrukud ja -poisid. Kunas me jälle kohtume, seda me ei tea. Optimistlik Erich Roodus ütles, et kohtume kindlasti uuesti.

Pärnu Kaubanduskool ehitati 1913. a. Endla teatrihoone taha, fassaadiga Vabaduse väljaku poole. See oli kolme õppeaastaga segakool, kus tüdrukute ja poiste klassid olid peamiselt eraldi. Oli ka segaklasse, olenedes tüdrukute ja poiste arvust. Vabariigi ajal lisati koolile neljas õppeaasta ja nimetus muudeti Pärnu Kaubanduskeskkooliks. Koolis oli igal klassil oma kindel ruum, ka spordile pandi suurt rõhku.

Õpilastel oli vormiriietus – tüdrukutel tumeroheline kleit valge krae ja kätistega ning tumeroheline, baretitaoline kuldkollaste paeltega vormimüts. Ka poistel oli tumeroheline kuldkollaste paeltega nokaga vormimüts.

1944. a. lõpetajad olid viimased, pärast seda Pärnu Kaubanduskeskkooli enam ei ekisteerinud. Uus valitsus muutis kooli nime ja sisu ning vähendas õppeaastate arvu kolmele.

1944. aasta sügisel kandis sõda meid kõiki laiali…
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus