Margus Muld

Hiieuurijate kinnitusel on praegu elus veel viimane põlvkond, kes kannab edasi põlvest-põlve edasi antud pärimust eestlaste muistsete kultuspaikade kohta.

Seda kinnitas ka täna Kuressaares peetud Saare- ja Hiiu maakonna pühapaikade konverentsil Saaremaa Ühisgümnaasiumi 9. klassis õppiv Minni Saapar, kes kahe aasta jooksul Saaremaal Pihtla valla talude uste taga koputamas käis ja eakaid inimesi otsis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on see viimane põlvkond kes neid asju teab. Minu ema-isa põlvkond ei oska nendest asjadest enam midagi rääkida. Peaaegu kõik olid 60-90 kes midagi veel mäletasid," selgitas Saapar.

Noore neiu tulemuseks oli 21 erilist paika: kivi, allikat, puud, metsatukka, mida kunagised esivanemad on pühaks paigaks pidanud ja tunnistanud, mis aga samas pole üheski looduskaitse- ega muinsuskaitsealuses registris või nimekirjas.

Tänavu kultuuriministeeriumis kinnitatud arengukavaga peaks nüüd riik igal aastal kindlustama muistsete kultusekohtade uuringuteks, küsitlusteks ja kaardistamiseks pool miljonit krooni. Muidu kaoksid sellised, kunagised eestlastele tähtsat rolli omanud kivid, allikad, hiied nii inimeste mälestustest kui ka loodusest.

"Kõige suurem väärtus pühapaikades seisneb nende puhul vaimses kultuuripärandis.Iga konkreetne pühapaik seob eneses kohapärimust, iidseid jutte sellest paigast, uskumusi, kohanimesid, tavasid kombeid mis ei saaks elada kaua kui neid kohti poleks olemas. Need hiiepaigad hoiavad meie rahva vaimseid juuri maa küljes kinni," rääkis Maausuliste ja Taarausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik.

Eestis on seni teada 550 hiiekohast ja enam kui 2000 üksikust kivist, allikast , puust. Muinsuskaitse all on neist ainult veidi üle 400

Toimetas Priit Luts

Märkmed: