See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/parastikku-parnu-poole/article21501
Pärastikku Pärnu poole
31 Oct 2008 Eerik Purje
Nii need sõnad vanas rahvalaulus kõlasid. Uljad sõjamehed läksid ikka „rinnu Riia poole ja pärastikku Pärnu poole“, ammud õlal, nuiad kaenlas ja vallutusmõtted peas. Kuid seekord rünnati meid Pärnu poolt. Sõbralikult, meeldivalt, heatahtlikult, kuid vallutus oli põhjalik.

Toronto Pärnumaalaste Selts oli otsustanud pühitseda oma 30. aastapäeva uhkelt ja väärikalt. Eesti Maja suur saal oli 27. oktoobri pärastlõunal pidulistest tulvil, nende hulgas õige mitu kodu- ehk pärispärnakat, kellest mõned ka kavas osalesid. Juubelikõnelejaks oli kutsutud Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Meelelahutust pakkusid näitlejad-estraadikunstnikud Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv.

Toitlustamine oli korraldatud perekond Männamale kuuluva Hillside Café kaudu. Rikkalik külmlaud kohvi, kringli ja tordiga ootas. Punshivaagnad peibutasid Meinhard Vabasalu valvsa silma all januseid iseteenindajaid. Vaagnad olid pisut petlikud: tumedam ja rammusamana näiv anum sisaldas tegelikult lahjemat jooki, kuna klaarim kargas otse pähe ja hakkas jalamaid kupli all oma õndsamaigulist hävitustööd tegema.

Kui Tea Peters oli oma tervitussõnad lausunud, asusid eelmainitud estraadipoisid ametisse, esitades bravuurika kava sildi all „Kolmekesi paaris“. Et pärnakate uhkust kohe alguses pisut kärpida, tuleks märkida, et ainult üks kolmandik osalistest oli Pärnust, nimelt Peeter. Meelis on sünnilt mulk ja teda võib paremal juhul vaid importpärnakaks nimetada. Ja kolmas tegelane selles paaris oli meie oma Estonia klaver. Kava algas väikese viperusega, sest Peetri kirjaoskus, mis alati on olnud küsitava väärtusega, juhtis ta valesse paika. Nii oli alguses Meelis üksi paaris, Peeter aga baaris ning jõudis kohale hõljuva hilinemisega. Õnneks on Estonia klaveril kainestav mõju ja edasi kulges kõik ladusalt. Nii ladusalt, et võin tagantjärele ühineda publiku ovatsioonide ja naerupahvakatega. Poisid laulsid-mängisid-tantsisid-etlesid-lobisesid-teravmeelitsesid geniaalselt ja hoidsid kuulajaskonna elevil kogu ulatusliku kava vältel.

Kui lõpuks oli aeg rooga võtta, ilmnes, et estraadimeeste ülemeelikus oli suuteline nakatama isegi vaimulikke. Pastor Jüri Puusaag avaldas siiralt kahetsust, et peab söögipalvega vaid pooliku töö tegema, et joogipalvet pole temalt oodatud ei täna ega kunagi varem. Sellega tuleb nõustuda. Pastor Puusaagi söögipalve oli siiras ja südamlik.

Pärast einetamist tutvustas Tea Peters juubelikõnelejat maavanem Toomas Kivimäge ja tema ametiülesandeid. Kõneleja enda hinnangu kohaselt polnud tema ametit veel iial nii põhjalikult kirjeldatud. Oma sõnavõtus tsiteeris ta endist presidenti Lennart Meri, kelle sõnade järgi on kodu- ja väliseestlased üksteisest geograafiliselt kaugel, kuid hingelt lähedal. Meie rahval on palju tugipunkte üle kogu maailma, üks olulisemaist siinsamas Torontos. Kodueestlasi on aidanud väliseestlaste usk iseseisvasse Eestisse, mis on saanud teoks. Kõneleja puudutas ka meie rahva valupunkte nagu julgeolek, majaduslik ebastabiilsus ja madal iive. Samas avaldas rõõmu, et võime Pärnut nimetada Eestimaa suvepealinnaks (kus kahjuks enam õlut ei pruulita), tõstis esile Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhit, Endla teatrit, keskraamatukogu ja kontserdimaja. Trükist on ilmumas uus Pärnumaa koguteos, millele kõneleja oli eriti uhke, kuna eelmine ilmus kunagi 1930. aastate keskel.

Kõneleja avaldas tänu siinsetele pärnakatele mitmekülgse majandusliku abi eest. Siinkohal tuli talle abiliseks Pärnu maasekretär Rita Kosenkranius, kes kõigepealt andis üle pr Nadia Walter-Tschishevskyle Tartu Ülikooli hõbemündi tugeva majandusliku toetuse eest. Kingituste osaliseks said veel EV aupeakonsul Laas Leivat; pärnakad Udo Leppik, Mihkel Türk, Aita Urke, Leida Strauss, Marju Säägi, Elfi Heinsaar, Ago ja Tea Peters ning saarlaste eestvedaja Johannes Pahapill.

Oli rida tervitusi, nii kirjalikke kui otsesõnu öeldud. Esimese tervituse, mille oli saatnud endine torontolane ja nüüdne pärnulane Erich Roodus, luges ette Peeter Kaljumäe. Tervitaja sõnul pühitseti kahte juubelit. Nimelt on kogu 30 aasta vältel osalenud juhatuses asutajaliige Marju Säägi. Järgnevalt tervitasid EV aupeakonsul Laas Leivat ja Maakondliku Esinduskogu esinaine Anne Orunuk, kelle kaaslane Naani Holsmer tõi juubilarile 30 punast roosi. Tartlaste Seltsi tervituse luges ette Tea Peters. Ülemsaarlane Johannes Pahapill ja vanamulk Jaan Vares tervitasid isiklikult.

Estraadikava jätkus ja nüüd juba patriootilises vaimus, kus Meelis ilmus publiku hulka Pärnu silti kandva õhupalliga ja vanaaegses ülisiivsas supelkostüümis. Nagu juba alguses tähendasin – vallutus oli põhjalik. Ometi väljusid kõik saalist võitjaina, sest vallutajad alistumist ei nõudnud.

Tänu kõigile pärnakaile mõlemal pool ookeani.
Märkmed: