www.DELFI.ee Venelaste usaldust Eesti riigi vastu aitaks tõsta see, kui ühiskond loobub "kui ei meeldi, minge siit ära" hoiakust, ütles endine rahvastikuminister Urve Palo.
Palo ütles vene Delfile antud intervjuus, et venelaste usaldus Eesti riigi vastu on olnud madal juba aastaid ning ei saa väita, nagu oleks ta viimasel ajal veel langenud. "Isiklikult arvan, et tegu on veel ikka 2007. aprillisündmuste järelmõjuga," sõnas Palo. Ta lisas, et usaldus riiki on madal, kuigi igapäevased suhted inimeste vahel ja läbikäimine on head.
Usaldus riigi ja riigiinstitutsioonidesse sõltub mitmetest erinevatest teguritest. "Madalam usaldus tuleneb paljuski sellest, et paljud mitte-eestlased tunnevad ennast ühiskonda mitte kuuluvana, et neid ei kaasata otsuste tegemisse. Tunne, et nende arvamusest ei sõltu midagi," selgitas endine rahvastikuminister.
Tema sõnul on osaliselt tegu ka puuduliku keeleoskusega ja erineva meedia tarbimisega. "Selleks, et usaldust riigi vastu tõsta, peaks rohkem kaasama muust rahvusest inimesi otsuste tegemisse, riigi juhtimisse, siis kasvab ka usaldus," rääkis Palo.
Ta lisas, et positiivne on see, et 58 protsenti eestlastest arvab, et venelasi tuleks senisest rohkem kaasata otsustusprotsessidesse. 2008. aastal oli neid 45 protsenti.
Ministeeriumides peaks töötama rohkem venelasi
Palo arvates peaks riik ja ühiskond loobuma suhtumisest "kui ei meeldi siin, minge ära", sest see aitaks tõsta mitte-eestlaste usaldust.
"Kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata rahvustest, on meie inimvara ja ressurss," rõhutas Palo.
Samuti peab rohkem tähelepanu pöörama mitte-eestlaste kaasamisele otsuste tegemises - mitte ainult integratsiooni küsimustes, vaid ka teistes küsimustes. Ka peaks ministeeriumides ja muudes ametkondades töötama rohkem mitte-eestlasi.
Lisaks peab riik hoolt kandma, et informatsiooni edastatakse lisaks eesti keelele ka vene keeles, näiteks tuleks toetada Eestis toodetud venekeelset meediat, tegema seadused vene keeles tasuta kättesaadavaks, ravimite kasutusjuhendid peaksid olema tõlgitud vene keelde jne.
Positiivne on see, et eestlaste ja eestivenelaste vahelised kontaktid on tihenenud ja sellest tulenevalt on tekkinud vastastikune tunnustamine. "See oligi üks minu ministriks oleku ajal koostatud lõimumiskava eesmärkidest."
