Ehkki sekulaarne maailm on eemaldumas usulistest väärtustest ja võõrdunud isegi kristlike pühade tähistamisest, leidub siiski veel neid, kes seda kõike tähtsaks peavad. Nende hulgas on ka Toronto eesti kogudused, kus tänavugi koguneti kirikutesse Palmipuudepühal, Suurel Reedel ja Ülestõusmispühal.

Nii ka Toronto Eesti Baptisti Koguduses. Palmipuudepühal, 5. aprillil laulis koguduse segakoor Ch. Kipperi juhatusel ja H. Paiveli klaverisaatega päevakohaseid laule. Avasõnumis Mt.21. ptk alusel juhtis P. Wilbiks tähelepanu sellele, et Jeesus sisenes Jeruusalemma kui kuningas – eesli, mitte uhke hobuse seljas, sest nii oli ennustanud prohvet Sakarias. Kui Idamaa kuningas tahtis vanasti pakkuda rahu, tuli ta just eesli seljas. Ka Jeesus tuli rahumissiooniga, mitte kavatsusega roomlasi alistada.

Koos laste- ja noortekooriga, kes lehvitasid palmioksi, lauldi Gabriel U. Fauré „Palmid“.Victoria Ceneda juhatas lapsed pühapäevakooli. J. Puusaagi jutluse aluseks oli Mark. 11:8-11. Pastor keskendus sõnale Hoosianna, mis tähendab tõlkes „päästa nüüd“. Jeesus tuli Jumala Tallena maailma päästma. Kas pole ime, et Temal kui Kuningal on aega meie jaoks? Ta on piltlikult meid istutanud oma aeda ja Ta hoolitseb meie eest.

Suure Reede jumalateenistusel laulis koguduse meeskoor Ch. Kipperi juhatusel ja M. Wilbiksi klaverisaatega. Koori koosseis on küll vähenenud, aga see-eest rõõmustavalt noorenenud! Algussõnumis käsitles Karl Vaikla erinevate evangeeliumide põhjal Jeesuse seitset sõna ristilt. Lisaks meeskoorile laulis solist Marika Wilbiks sügava vaimuliku sisuga laulu „Via Dolorosa“.

Pastori jutluse aluseks oli Luuk. 23:34, kus ristil surev Kristus palus Isal andestada oma vaenlastele. On lihtne andestada neile, kes meilt andeks paluvad. Aga kui mitte? Ometi kinnitavad teadlasedki, et andeksandmatus teeb inimesele endale halba, täites ta hinge kibeduse ja negatiivsusega. Nii tuleks kristlastel alati andestada – 70 x 7 korda, ja kui vaja, siis veel enamgi.
Koguduse noored veetsid öö kirikus, kus nad vaatasid ühiselt filmi „The Passion of the Christ“, vahetasid selle üle mõtteid ja palvetasid.

Ülestõusmispüha jumalateenistuse algus oli eriline. Pastor Puusaag kutsus ette kõik need, kes oskasid mõnes teises keeles öelda: „Kristus on üles tõusnud!“ Ja nii kõlaski see lause kaheksas keeles – siinse põlisrahva, rootsi, prantsuse, vene, inglise, kreeka, itaalia ja muidugi ka eesti keeles. Kirikulised kordasid seda lauset igas keeles püüdlikult järele, mis lõi sooja ühtekuuluvustunde. Kus siis mitte veel kui Kanadas, kus peetakse tähtsaks kõiki etnilisi rahvakilde ja keeli!? Avapalvesse juhatas Asta Kaups, kirjeldades Matt. 28. ptk. põhjal ülestõusmishommiku rõõmsaid, ehkki ka ärevaid sündmusi. Koguduse segakoor laulis Ch. Kipperi juhatusel ja H. Paiveli klaverisaatega päevakohaseid laule, millest tõstaks eriti esile Namiibia traditsionaali „Halleluuja, Ta üles tõusnud on!“ Pekka Simojoe töötluses. Solist Marika Wilbiksilt kõlas alati mõjuv Dallas Holmi/Ray Boltzi „Jah, ma tõusen taas!“ Lisa ja Krista Paivel esitasid duetilaulu. Noortele kõneles Joshua Boutilier. Oli mitmeid sõnavõtte ja tervitusi – Elli Kipper, Krista Paivel, Ester Kaups, Esther Boutilier ja Toomas Hoppe. Viimane esitas oma 10 a. tagasi igavikku lahkunud isa ja aasta tagasi lahkunud venna mälestuseks ka viiulipala.

Pastor Puusaag „sidus“ oma lõppsõnas kõik kuuldu üheks tervikuks jaapani minipuu bonsai näite varal, mis näis talle kunstliku taimena, aga mille elu reetis imepisike roheline võrse. Selline peaks olema ka ülestõusmise sõnum.

Märkmed: