Väikesed matkajad pidasid seda kaldaäärset hoonet vanglaks, kuna ukseava ees on trellid. Tegemist on aga 1760. a. ehitatud paekivist tuletorni jäänukijupiga. Juba 1889 oli antud vana tuletorn kaldavaringu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu lammutati see mõne aja pärast kuni esimese korruseni maha ja kasutati edaspidi petrooleumilaona. 80 eemale ehitati uus 52 m kõrgune tuletorn, mis töötab siiani. Pakri vana tuletorni osaliselt säilinud kehandit ei ole enam võimalik kaua imetleda, kuna meri on uhtunud kõrge kaldaaluse tühjaks, kaldaäär ongi nüüd jõudnud temani ja on ainult aja küsimus, millal see merre vajub.
Ärkajate-tärkajate kirjelduse jätk
Riina Kindlam
Kogemused, s.t. kodunt välja kobimised, aitavad kosuda ja kasvada. Meie tänavune esimene sissetallatud radadelt kõrvalekaldumine viis Pakri poolsaare tippu, Paldiski linnast törtsuke põhja poole Parki neeme ringile. Ja kui palju ajalooküsimusi seal tekkis ja huvi ärkas-tärkas loodusega võidu. Selle matka kirjelduse esimene osa ilmus 4. aprilli lehenumbris.
Tahtsin tol päeval (30. märtsil ehk urvakuul) saada selget pilti, isegi koostada pingerida esimestest tärkavatest taimedest. Alles tagantjärele õppisin, et tegemist on lausa teadusharuga, nimega fenoloogia (ing.
phenology – „bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust. Põhineb loodusvaatlustel.“) Ehk mine metsa ja vaata ise. Kvantitatiivse fenoloogia üks alusepanijaid oli Eestis sündinud baltisakslasest Tartu Ülikooli teadlane Arthur Joachim von Oettingen. Vaat sulle! (Pikemalt Eesti Elu 25.apr. paberlehes)
