31. jaanuaril tähistatakse Valgas näidislahinguga 90 aasta möödumist Vabadussõja veriseimast, ohvriterohkeimatest ja tähtsaimast Paju lahingust, mis toimus Eesti Vabadussõja ajal Valga vabastamise käigus 31. jaanuaril 1919 Eesti ja Punaarmee väeosade vahel.
Kava:
09.20 Kogunemine Valgas Jaani kiriku juures
09.30 Pidustuste avamine Põhja Poegade mälestustahvli juures Valga kesklinnas
10.00 Sõit Tõlliste valda Paju monumendi juurde
11.00 Aastapäevaürituste algus Paju lahingu monumendi juures
11.15 Eesti Vabariigi presidendi sõnavõtt
12.20 Näidislahing
12.50 Liikumine Põhja poegade mälestuskivi juurde
12.55 Paju jooks
13.20 Langenute mälestustseremoonia Põhja Poegade mälestuskivi juures Paju mõisa pargis
14.00 Üritused Paju mõisa pargis jätkuvad: mängib muusika, on avatud näitus, jagatakse sõdurisuppi.
15.30 Paju lahingu 90. aastapäevale pühendatud ürituste algus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Dokumentaalfilm «Leitnant Julius Kuperjanovi rääkimata lugu»
Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud), neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Päeva jooksul tõrjuti kõik rünnakud tagasi. Hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit. Paju lahing võimaldas Valga vabastada.
Aastal 1994 püstitati Paju lahingu mälestussammas.
Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt:
Sõltumatu Infokeskus
www.si.kongress.ee