Aigi Rahi-Tamm

Viimase 20 aasta jooksul on küüditamine ja nõukogude repressioonid olnud Eesti lähiajaloo uurimisteemade keskpunktis. Avaldatud on ohvrite nimekirju, mälestusi, vändatud filme jpm. Küüditamine on olnud Eesti ühiskonna üks rängemaid murdepunkte. See sündmus kätkeb endas tuhandete perede tragöödiat, millel on oma eel- ja järellood. Küüditamise hirm jäi rahva seas kestma aastakümneteks, see sai ka tõukeks paljudele põgenemisotsustele 1944. a, üks sündmus tekitas teise, mille tulemusel paisati mõne aasta kestel mööda ilma laiali tuhanded eestlased, kes itta, kes läände. Küüditatute ja põgenike lood on tihti omavahel seotud, need on lõhutud perekondade lood, mille juurde kuuluvad mitmed oma kodudest väljakistutele omased märksõnad nagu teekond tundmatusse, kaotusevalu, kodumaatus, võitlus erinevate eelarvamuste ja suhtumistega, toimetulek võõraste keskel, tegusus kriitilistel hetkedel jpm. Tegureid, mis inimeste elusaatust võõrsil kujundasid, on palju. Nende tähendus on enamasti mitmekesisem, kui seda esmapilgul ehk tähele oleme pannud.

On hea meel tõdeda, et viibin 17.-22. septembrini Torontos. Selle aja jooksul loodan kohtuda paljude toredate inimestega, et kujundada dialoogi erinevate eesti lugude vahel, tuua teineteisele lähemale nii küüditatute kui põgenike lood, lõhutud perede erinevad pooled. Olen siiralt huvitatud kirjeldustest ja mälestustest, mis puudutavad teie pere esimesi põgenemise järgseid kontakte kodumaaga, esimesi Eestisse saadetud teateid, kirjavahetust represseeritud sugulastega, võimalikke kohtumise katseid. Eriti tänulik oleksin teabe eest, mis puudutab represseerituid, kel lubati Eesti NSVst ümber asuda Läände oma pereliikmete juurde ning kirjad, mis jõudsid Teieni Nõukogude Eestist.

Kui teil on pakkuda midagi eelpool küsitust, siis andke endast teada: või telefonil 416 925 9405 (Piret Noorhani).


Aigi Rahi-Tamm

Tartu ülikooli ajaloodoktor

Märkmed: