22. august kell 21:12 •
Naisarst Saksamaalt, Münchenist, saadab sõnumi maailmale!
Eile oli meie haiglas koosolek, kus arutati Müncheni haiglates kontrolli alt väljuvat olukorda. Kliinikud ei suuda enam ülekoormuse tõttu piisavalt kiirabi pakkuda ja saadavad abivajajad kõikidesse haiglatesse. Paljud moslemid aga keelduvad kategooriliselt naispersonali meditsiiniteenustest ja meie, naised, keeldume loomade keskele minemast, eriti kui nad on tulnud Aafrikast. Suhted personali ja migrantide vahel muutuvad halvast veelgi halvemaks. Alates eelmisest nädalalõpust, peavad haiglasse saadetud migrandid tulema koos politsei K-9 üksustega. Paljudel migrantidel on AIDS, süüfilis, avatud tuberkuloos ning palju eksootilisi haigusi, mida meie Euroopas, ei tea kuidas neid ravida. Kui nad saavad retsepti apteeki, kuulevad nad, et ravimi eest peab tasuma sularahas. See viib neid uskumatu vihapurskeni, eriti kui ravimid on määratud lastele. Nad lahkuvad ja jätavad oma lapsed apteeki sõnadega:’ Ravige neid siis ise!” Nii et politsei ei valva ainult kliinikuid ja haiglaid, vaid ka suuri apteeke. Tõesti me ütlesime avalikult: Kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades,- TV kaamerate ees, sõbralike loosungite ja naeratustega ?! Jah, nüüdseks on piirid suletud, aga miljon on juba siin ja me päris kindlasti ei vabane neist enam. Tänaseni oli Saksamaal 2,2 milj töötut. Nüüd saab see olema vähemalt 3,5 miljonit. Enamus neist (migrantidest) on täiesti töövõimetud. Vaevalt miinimum neist omab üldse mingit haridust. Sellele lisaks, ei tööta nende naised tavaliselt kunagi. Arvan et üks kümest on rase. Sajad tuhanded on toonud kaasa oma imikud ja alla kuueaastased lapsed, kelledest paljud on kidurad ja jäetud hooletusse. Kui see jätkub ja Saksamaa avab taas piirid, lähen ma tagasi koju, Tšehhi Vabariiki. Keegi ei saa hoida mind siin, selles situatsioonis, ka mitte topelt palga eest, sellest, mida teeniksin kodumaal. Ma tulin Saksamaale, mitte Aafrikasse või Lähis Itta. Isegi professor, kes juhib meie osakonda, rääkis, et ta on kurb, nähes koristajat, kes koristab iga päev 800 euro eest ja näeb siis koridoris meest, kes väljasirutatud kätega tahab saada kõike tasuta ja kui talle seda ei anta , hakkab ta vehkima rusikatega. Mulle pole seda tõesti vaja! Aga ma kardan, et kui pöördun tagasi koju , ootab mind ees sama olukord Tšehhi vabariigis. Kui sakslased ei suuda sellega toime tulla, siis Tšehhis oleks see totaalne kaos. Mitte keegi, kes pole olnud kontaktis nendega, ei mõista millised loomad nad on, eriti need, kes on Aafrikast ja kuidas moslemid ülbitsevad meie personaliga, vastavalt oma religioossetele kommetele. Siiani pole meie haigla personalist keegi veel neisse haigustesse jäänud, mida nad siia toovad , aga sadade patsientidega päevas - on see ainult aja küsimus. Rhine lähedal hospidalis, ründasid migrandid nugadega personali, pärast seda kui 8 kuine laps, kelle nad olid toonud kolm kuud läbi kogu Euroopa, paigaldati Saksamaa ühte parimasse lastehaiglasse, kus ta vaatamata parimale ravile, mõne päeva pärast suri. Pärast rünnakut tehti arstile operatsioon ja kaks meditsiiniõde toimetati intensiivravi osakonda. Mitte kedagi ei karistatud! Kohalikul ajakirjandusel keelati toimunust kirjutada. Meie teame sellest läbi emaili. Mis oleks aga tehtud sakslasega , kes oleks rünnanud noaga doktorit ja meditsiiniõdesid. Või kui ta viskaks oma süüfilisest nakatatud uriini õele otse näkku? Ta läheks ju kohe vangi ja sealt edasi kohtu ette. Aga nende inimestega - pole midagi taolist siiani juhtunud. Ma küsin: kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades? Istuvad kodudes ja ootavad oma järgmist rahaportsu, et näidelda rongijaamas vastuvõtjaid. Kui see oleks minu teha, koguks ma nad kõik kokku ja tooks siia haiglasse, kiirabi osakonna assistentideks. Ma viiks nad ühte majja migrantidega, et nad võiksid nende eest hoolitseda ilma relvastatud politseita ja ilma politseikoerteta, kes on täna igas Bavaria haiglas, ilma meditsiinilise abita.
Dr. Barbara Sziraki
ARST: Sisserändajad tekitavad meie meditsiinile suurt lisakulu (1)
24. august 2015
"Kuna sisserändajad on pärit hoopis teistest regioonidest, siis peaks praktiliselt kogu meie arstkond läbima koolituse uute, meil tundmatute või ebatavaliste võimalike haiguste ja troopiliste nakkuste suhtes. Kes õpetab ja maksab selle eest?" tõi neurokirurg Andres Ellamaa välja ühe paljudest väljakutsetest, mis meie meditsiinisüsteemi koos sisserändega ees ootab.
"Meil ei ole midagi häbeneda, kui seame saabujatele olulised tervisenõuded," ütles Ellamaa. "Seda on tehtud pea igal maal, kes tahab end kaitsta. Meenutagem USA immigratsioonipoliitikat pärast Teist maailmasõda. Vanad, haiged sõjapõgenikud jäeti rahumeeli Saksamaale, edasi võisid rännata ainult terved, noored, haritud või sellised, kellest oli näha nende võimelisus haridust omandada."
Kes muretseb tõlgi?
Ellamaa arvates peaks enne saabumist ja elamisloa andmist olema sisserändajad kindlasti põhjalikult kontrollitud kõigi nakkushaiguste suhtes. "Ka vaimuhaigused, tuberkuloos, aids, HIV-i kandlus peaks olema sissesõitu välistavaks aspektideks," selgitas Ellamaa. "Kindlasti ei tohiks ühelgi saabujal olla haigust, millega ta võib muutuda oluliseks koormaks meie sotsiaalhooldussüsteemile."
Loomulikult tekitab meediku arvates probleeme ka keeleoskus. "Olukorras, kus isegi kõik Eestis töötavad arstid ei mõista korralikult riigikeelt, tekib uus ja ennenägematu olukord. Kes hangib tõlgi? Millise keele tõlgi? Kes maksab? Ainukene lootus on, et saabujaid ei taba haigused enne, kui nad on eesti keele selgeks saanud," rääkis Ellamaa. "Loodame, et saabujaid ei ole kohutavalt palju ja nad on enam-vähem tavalised elujõus nooremapoolsed inimesed. Siis pole karta ka olulist lisakoormust haiglatele."
Ellamaa sõnul on meil vajadusel karantiini jaoks kindlasti olemas rahvusvaheliselt aktsepteeritud kokkulepped ja nõuded, sest nakkuste leviku tõkestamine on muidugi päevakorral. "Ma ei usu, et paarisaja või ka tuhande tundmatu saabumine nüüd just humanitaarkatastroofi põhjustab," lausus Ellamaa. "Probleemi peaks vaatama ka teiselt poolt – mitte ainult saabuja ei ole ohustatud, vaid ka meie põliselanikkond võib saada oluliselt kahjustada. Meenutagem ajalugu – millise laastamistöö tegid leetrid indiaanlaste hulgas!"
Eksootilised haigused jäävad haruldaseks
Ellamaa on veendunud, et probleemid tuleb lahendada seal, kus nad tekkisid, ja ennekõike nende (riikide) vahenditega, kes on kujunenud olukorra tekkes süüdi. "Vaevalt et suudame märkimisväärselt edendada põgenike ravimiprobleeme, kuid toidupuuduse leevendamiseks on kindlasti ka meil võimalusi. Ehk saavad põllumehedki nii anda näiteks piimapulbri näol oma panuse? Kindlasti on Eestis arste-õdesid, kes tahavad ja suudavad aidata hädalisi nende kodumaal."
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et amet koostas eelmisel aastal soovitused Eestis varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate nakkushaiguste kontrolli läbimise kohta, mis edastati varjupaigataotlejatega tegelevatele keskustele. "Seega on meil olemaa valmisolek ka nakkushaiguste seireks ja avastamiseks," lausus Saluri. "Eksootilised ägedad nakkused avalduvad mõne päeva jooksul pärast nakatumist, mis tähendab, et rändajate kaudu, kes on pikalt teel olnud, sellised haigused meile tulla ei saa."