See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/paet-inimsusevastaste-kuritegude-arahoidmine-peab-olema-rahvusvahelise-kogukonna-vaga-oluline-eesmark15/article37954
Paet: inimsusevastaste kuritegude ärahoidmine peab olema rahvusvahelise kogukonna väga oluline eesmärk15
15 Nov 2012 EWR Online
vm.ee 15.11.2012 Nr 408-E

Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Haagis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court − ICC) liikmesriikide assambleel kriminaalkohtu olulist rolli inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutajate karistamisel.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine on üks tähtsamaid rahvusvahelisi samme. „Oluline on võidelda karistamatusega ning julmade kuritegude toimepanemise vastu. Me ei saa lubada keerulisel finantsolukorral mõjutada kohtu sõltumatust ja selle tõhusat toimimist,“ lisas Paet.

Välisminister Paeti sõnul ulatub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mõju kohturuumist kaugemale ning oluline tõend selle kohta on näiteks Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjapealikku Thomas Lubangat süüdimõistev otsus. „Süüdimõistev otsus on hoiatuseks kõikidele sõjapealikele ja väejuhtidele, kes kaaluvad laste värbamist ning kasutamist lahingutegevuses,“ lausus Paet. „Samuti on kahju hüvitamise põhimõtete esmakordne kasutamine julgustav sõnum kõigile, kes on julmuste tõttu kannatanud ja ootavad õigusemõistmist,“ lisas ta.

Praegu on algatatud seitsme juhtumi uurimised ning ICCs arutatakse 16 kohtuasja.

Rooma statuudi ratifitseerimisest on välisminister Paeti sõnul saanud pühendumuse märk rahvusvahelise õiguse eest seismisel ja karistamatuse vastu võitlemisel. „121 riiki, mis on ligi kaks kolmandikku ÜRO liikmetest, on leppe ratifitseerinud. Kuid ühinevate riikide arv peab veelgi suurenema ning kriminaalkohtu jurisdiktsioon jõudma ülemaailmse kehtivuseni,“ lisas ta. Eesti ratifitseerib Paeti sõnul peagi Rooma statuudile Kampalas tehtud muudatused ning välisminister kutsus üles ka teisi riike muudatusi heaks kiitma.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus vajab oma tegevuses välisminister Paeti sõnul riikide tugevat poliitilist toetust ja koostööd. „Kohus saab oma eesmärki täita siis, kui osalisriigid annavad koostööga oma panuse. Kasu oleks ka tõhusamast ja jõulisemast järelkontrollist ÜRO julgeolekunõukogu poolt Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule suunatud juhtumite puhul,“ lisas ta.
Assamblee 11. istungjärk toimub Haagis 14.−22. novembrini ning selle tööd juhib liikmesriikide president, Eesti diplomaat Tiina Intelmann.

Assamblee on liikmesriikide olulisim kohtumine. Assambleel valitakse kriminaalkohtu aseprokurör ja arutatakse mitmeid keskseid küsimusi nagu järgmise aasta eelarve ja riikide koostöö kohtuga.

Foto: http://www.flickr.com/photos/e....

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
Märkmed: