Meie nimekas skulptor Otto Rannamäe tähistab 25. detsembril oma 90. juubelit. Hoolimata auväärsest east on hr. Rannamäe säilitanud üllatavalt noorusliku meelsuse, positiivse ellusuhtumise ja erilise sõbralikkuse.
Kooliteed alustas Otto Raplamaal Valtu algkoolis. Tema kunstihuvi avaldus juba varakult, kui ta karjapoisina nikerdas teistele lastele puust loomi. Tema talenti märkas peatselt algkoolijuhataja, kes pakkus Ottole võimalust meisterdada talle kirjutuslaud. Kahe aasta jooksul saigi laud valmis. Koolijuhataja kutsus vanemad enda juurde ja soovitas neil poja Tallinna õppima saata, millele järgnesid õpingud Riigi Kunsttööstuskoolis, kus ta õppis korraga koguni kolme ala: mööbli ja tööriistade valmistamist ning skulptuuri. Seitse aastat väldanud õpingud andsid talle lisaks veel keskkooliõpetaja kutse.
Seda ametit sai ta proovida Saksamaal Stolzenau Eesti Gümnaasiumis aastatel 1946–48, kus ta viibis pärast kodumaalt lahkumist II maailmasõja keerises.
1946. a. siirdus Otto edasi Inglismaale, kus ta täiendas end skulptuuri alal kunstikoolis Wolverhampton School of Art and Crafts, töötades samal ajal antiikmööbli reprodutseerimise alal aastatel 1948–51.
Sellega tema põgenikuteekond aga ei piirdunud – 1951. a. asus ta elama Kanadasse, kus leidis esmalt tööd Eatoni antiikmööbli osakonnas. Seal pälvisid Otto Rannamäe väljapaistvad võimed tähelepanu ja tunnustust. Nii saatis firma ta 17. saj. inglise stiilis valmistatud puhveti Kanada Rahvuslikule Näitusele (CNE), kus see pälvis kõrgeima auhinna. Otto Rannamäe on võitnud CNE-l teisigi auhindu erinevates kategooriates. Väga suure osa Otto Rannamäe kui kunstniku elust ongi hõlmanud näitustel esinemine. Ja vaevalt on näitust, kust ta oleks auhinnata tagasi tulnud.
1966. a. alustas skulptor tööd CBC kujunduse osakonnas, kus ta töötas kuni a. 1982. Järgnes pedagoogitöö Orfus Road’i keskkoolis. Aga meister janunes ise ikka veel uute teadmiste järele, mistõttu täiendas end edasi Ontario Kunstikolledzhis, tutvudes pronksivalu saladustega.
Tema meelismaterjalideks on olnud mahagon, tamm, alabaster-kivi, marmor, steatiit ja pronks. On üllatav, et need looduslikult tugevad materjalid lubavad meistril end nii meelsasti töödelda, kinkides kunstisõbrale imetlemiseks graatsilisi, dünaamilisi, või ka (kunstniku soovile vastu tulles) ürgselt jõulisi taieseid.
Otto Rannamäe on oma teoseid heldelt kinkinud paljudele siinsetele rahvuskaaslastele, organisatsioonidele ja kogudustele.
Lahtiste kätega ja oma tööd armastava meistrina on hr. Rannamäe valmistanud ehisdetaile ja dekoratiivesemeid ühiskondlikesse hoonetesse – näiteks mahagonist vapp Eesti Vabariigi Toronto konsulaadi seinal, skautide Põhjatähe puulõige Eesti Majas, Toronto Eesti Ühispanga pronksist uksekäepide ning tammepuust nimi, H. Tanneri pronksist mälestustahvel skaudilaagris Kotkajärvel, pähklipuust reljeef Peetri kirikus „Karjane teel Jeruusalemma“, Vana-Andrese kiriku küünlajalad, altaririst, mälestustahvli tuled, Korp! Amicitia mahagonipuust vapp; tema valmistatud oli ka E.E.L.K. peapiiskopi Udo Petersoo piiskopikepp jne, jne. Ent Otto Rannamäe töid leidub ohtralt privaatkogudes mujalgi maailmas – Euroopas, Austraalias ja USA-s.
Eesti taasiseseisvumine avas kunstnikule oodatud võimaluse – eksponeerida ja kinkida oma taieseid kodumaal. Nii on ta kinkinud skulptuure Vilde ja Tammsaare muuseumile, Eesti Rahvusraamatukogule, Valtu koolile, Rapla kirikule, Nõmme Lastehaiglale jne.
Rahvusraamatukogusse lähetas Otto Rannamäe 2000. a. üheksa tööd. Kui need olid üles seatud, kutsus raamatukogu direktor Tiiu Valm kunstniku näituse pidulikule avamisele — sellest on jäänud talle ilusad, liigutavad mälestused ja albumitäis pilte.
Kuid Otto Rannamäe süda tuksub soojalt ka meie skautidele ja gaididele, kelle heaks ta on palju teinud.
Otto Rannamäe on olnud Canadian Stonemason’s Gildi ja North York Arts nõukogu liige, samuti kuulub Eesti Kunstnike Koondisse Torontos.
Skulptor Rannamäe on oma pika elu jooksul nii palju endast ja oma loomingust teistele jaganud, tehes seda ikka heatahtlikult ja rõõmsa meelega, vastutasu või erilist tänu ootamata. Selliseid loomeinimesi pole just palju.
Eesti Elu toimetus läkitab omalt poolt Otto Rannamäele juubeliõnnitlusi, soovides talle veel palju loomingulisi õnnestumisi ja ilusaid, viljakaid aastaid!
