Otto de Voogd: Eesti vaba internet on ohus ERR
Eestlased Eestis 24 Jan 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Otto de Voogd, Eesti Interneti Kogukond

Intellektuaalse omandi kaitse tugevdamise varjus on eurooplastest saanud selle tõsiasja ohvrid, et USA poliitiline süsteem sõltub suurettevõtete rahast.
Tundub, et ingliskeelse Wikipedia sulgemine 18. jaanuaril protestiks seaduseelnõu SOPA vastu oli edukas. "Pimendamine" lisas üldsuse teadlikkust seaduseelnõu negatiivsest mõjust ning sundis paljud USA kongressi liikmed oma arvamust muutma.

Oleks viga arvata, et internetti ähvardab oht ainult USAs. Samad jõud, mis püüavad suruda piraatlusevastast, veebi tsenseerivat seaduseelnõud läbi USA kongressis, tegutsevad kogu maailmas. Eestis tegutsevad need läbi Ameerika Kaubanduskoja ja USA suursaatkonna, mis teevad Eesti valitsuse suunal aktiivset lobitööd rangemate piraatlusevastaste seaduste nimel.

Valeväidetel põhinev lobi

Eelmisel aastal Eesti ministritele saadetud avalikus kirjas esitab Ameerika Kaubanduskoda mitu alusetut väidet. Näiteks väidetakse kirjas, et intellektuaalse omandi kaitse on Eestis nõrk. Tegelikult on nii intellektuaalse omandi kaitset puudutav seadusandlus kui ka reaalne õiguskaitse Eestis täiesti piisav, vähemalt ärisektoris. Igasugune äritegevus (kaasa arvatud veebileheküljed), mille eesmärk on autoriõigusi rikkudes raha teenida, on juba praegu ebaseaduslik ning see lõpetatakse kiiresti. Operaatorid võivad selle eest saada kuni kolmeaastase vanglakaristuse.

Teine Ameerika Kaubanduskoja väide on see, et rangemad intellektuaalset omandit kaitsvad seadused toovad Eesti riigile rohkem maksutulu ning loovad uusi töökohti. See pole lihtsalt tõsi, sest ühte eurot on võimalik vaid üks kord kulutada. Isegi kui karmid piraatlusevastased seadused viivad muusika ja filmide läbimüügi kasvuni, toimub see teiste tööstusharude arvelt – muusikale ja filmidele kulutatud eurosid mujal enam ei kulutata. Ühes valdkonnas võib töökohti juurde tekkida, kuid mõnes teises valdkonnas töökohad jällegi kaovad.

Sellisest tarbimisharjumuste ümberkujundamisest saab kõige kindlamini kasu Hollywoodi meelelahutustööstus. Californiasse luuakse mõni kõrgepalgaline töökoht, samal ajal kui Eestist kaob palju madalapalgalisi töökohti. Raha voolab Eestist veel rohkem välja ning seetõttu väheneb ka maksutulu.

Kuna autoriõiguste rikkumine ärilisel eesmärgil on Eestis juba ebaseaduslik, on selge, et Ameerika Kaubanduskoda tahab tegelikult saada sõrmed taha mitteärilisele autoriõiguste rikkumisele, millest rikkuja ei saa mingit rahalist tulu.

Sel moel on autoriõigusi rikutud juba ammu enne internetti ning meelelahutustööstusel on sellest hoolimata (või õigemini ilmselt just selle tõttu) hästi läinud. Meelelahutustööstus väidab siiski, et iga autoriõiguste rikkumine tähendab kaotatud müügitulu. Niimoodi mõeldes on ka raamatu laenamine sõbrale või raamatu laenamine raamatukogust samuti kirjastajate jaoks kaotatud raha. Ameerika Kaubanduskoja loogikat otseselt järgides peaksime me sulgema kõik raamatukogud ning keelama raamatute laenamise või edasimüügi.

Tegelikult ei pea see müügitulu kaotuse väide muidugi paika. Kui uskuda Ameerika muusika- ja filmiettevõtete liitude mõne kohtuasja raames esitatud väiteid kaotatud tulu kohta, siis peaks piraatluse üleilmne hind olema palju suurem kui kogu maailmamajanduse maht. Loomulikult on täiesti võimatu, et piraatluse tõttu tegelikult ka nii palju raha kaotatakse – maailma rahvastikul ei ole lihtsalt võimalik nii palju raha meelelahutusele kulutada. Väide, et kopeeritud teos on kaotatud raha, on enamjaolt väär – lõviosa kopeeritud teostest ei ostetaks nii või teisiti. Küll aga on märke selle kohta, et kopeerimine on aidanud artistidel püünele pääseda – iga artisti jaoks on ju siiski kõige hullem asi just tundmatus.

Intellektuaalse omandi tõhus kaitse hävitab tasuta wifi


Ameerika Kaubanduskoja kiri nõuab rangemaid seadusi: "Autoriõiguste rikkujad on oma tegevuse enamjaolt internetti kolinud ning see nõuab selliste seaduste jõulisemat rakendamist, mis tagaksid intellektuaalomandi tõhusa kaitse elektroonilises keskkonnas."

Olulised sõnad selles lauses on "tõhus kaitse". See on asja tuum. Püüdes takistada või karistada mitteärilisel eesmärgil kopeerimist, hakatakse alguses jälgima inimeste internetikasutust. Neid, kes on allalaadimiselt tabatud, hakatakse kas trahvima või mis veel hullem, nende internetiühendus lülitatakse välja. Kui nii ei tehta, ei saa ka rääkida autoriõiguste kaitse tõhusast takistamisest.

Sisutööstuse lobitöö on viinud selleni, et taolised seadused on hiljuti jõustunud Prantsusmaal ning Uus-Meremaal. Prantsusmaal oli üks selle seaduse esimestest ohvritest õpetaja, kes ei teadnud isegi, mis asi on torrent ning kelle wifi võrku oli tõenäoliselt keegi teine loata kasutanud.

Selline tulemus on üsna ootuspärane. Lõppude lõpuks on piraatidel, kelle infotehnoloogilised teadmised on keskmisest paremad, pärast sellise seaduse jõustumist kaks valikut. Esimene oleks tungimine kellegi teise wifi võrku. Wifi tugijaama on tavainimesel suhteliselt raske korralikult kaitsta – osa turvaprotokollidest võib murda vabavarana saadava tarkavaraga, osadel wifi ruuteritel on aga väga aimatavad vaikimisi salasõnad. Suurem osa inimestest ei muuda oma vaikimisi seadeid ja kui nad ka muudavad, kalduvad nad kasutama nõrku salasõnu. On täiesti ebarealistlik eeldada, et keskmine inimene turvaks oma wifi korralikult.

Ja siiski on sellistes riikides nagu Saksamaa wifi korralikult turvamata jätmine karistatav! See on põhimõtteliselt sama nagu öelda, et igaüks peaks oma kinnisvara ümber tara ehitama, et keegi sisse ei saaks. See pole ainult teostamatu, vaid tähendab ka omandiõiguste rikkumist – igaühel on õigus lasta teistel inimestel oma omandit kasutada. Seesama fundamentaalne omandiõigus peaks jätma igaühele õiguse jätta oma wifi võrk vabalt kõigi kasutada.

Piraatide seisukohalt on teine võimalus kasutada avalikke wifi võrke, mis on Eestis üldlevinud. Kui aga mitteäriline autoriõiguste rikkumine on seadusega keelatud, hakkavad tasuta wifit pakkuvad pubid, restoranid ning hotellid saama kohtukutseid ning trahve, kuna keegi on midagi nende internetiühendust kasutades midagi alla laadinud. Nende jaoks on lihtsam lõpetada tasuta interneti pakkumine kui taluda juriidilist ahistamist ning hiigeltrahvide riski. See tapaks Avatud Interneti, Eesti rahvusliku uhkuse.

Allesjäävate internetiühenduste eest hakatakse aga raha küsima, osaliselt selleks, et katta trahviriski ning osaliselt selleks, et võrgukasutajaid identifitseerida. Praeguse süsteemi - tasuta internet kõikjal ja kõigile - on meil korraga internet rikastele.

Tasuta internet tõmbab kliente ligi, nii et selle kaotamine vähendab märgatavalt ka teenindusettevõtete käivet. Praegune võimalus pääseda kus tahes lihtsalt ja odavalt internetti on kogu majanduse jaoks hiiglaslik pluss. Tasuta interneti sulgemisele järgnev majanduse aeglustumine läheb maksma nii töökohti kui maksutulu.

Artikkel on ilmunud täismahus ERRi ingliskeelses uudisteportaalis news.err.ee


Tõlkis ja toimetas Rain Kooli ERR
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus