See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/oodates-lund/article34460
Oodates lund
23 Dec 2011 EE
Tänavusel skaut/gaidide metsajõulupuul, mis toimus 14. detsembril Wilket Creek pargis oli ikka mardikuine maik man. Selmet lund tuli taevast hoopis vihma – aga seda on ka varem juhtunud, et taevataat pole kalendri lehekülge veel pööranud. Kohaletulijad rõõmustasid, kuna vihm vaibus kokkulepitud ajaks, lõke praksus rõõmsalt ning varju ei tulnudki puude alt otsida.

Jõululaulude esitamist metsajõulupuul saatis skaut-/gaidorkestri kvartett koosseisus Enn Kiilaspea, Elin Marley, Kristjan Naelapea, Tõnu Naelapea. Foto: EE  - pics/2011/12/34454_1_t.jpg
Jõululaulude esitamist metsajõulupuul saatis skaut-/gaidorkestri kvartett koosseisus Enn Kiilaspea, Elin Marley, Kristjan Naelapea, Tõnu Naelapea. Foto: EE


Komme, mille alustas õpetaja ja skautmaster Harri Haamer enam kui kolm põlvkonda tagasi Eestis on juurdund paguluses ning nüüd võõrsil. Pole muidugi ime, et enamus osalejatest olid väljaspool Eestit sündinud, aga oli ikka arvestatavalt neid, kes kodumaalt olid lapsena lahkunud või alles hiljuti Kanadasse tulnud. Võtame kas või jõulupuu vaimulikud: piiskop Andres Taul – ka skautmaster – kuulus esimesse kategooriasse, õpetaja Mart Salumäe teise.

Skautmaster Enn Kiilaspea juhatusel mängis puhkpillikvartet avakoraali, saates ühislaulu. Õp. Salumäe, tunnistades et pimedas ei ole enam lihtne pühakirja lugeda, seda illustreerides humoorika looga kolmest mungast, ning kuidas nad pimeduse mure lahendasid, luges nagu anekdoodi dominikaanlasest munk peast Luuka evangeeliumist Jõululapse sünnist. Sõnum peegeldas seda, kuidas nii siis kui ka tänasel metsajõulupuul märgiti sündmust vabas õhus.

Piiskop Andres Taul meenutas 1943. a. jõule Eestis, viimast, mida ta lapsena sünnimaal koges. Meelde olid eriti jäänud kits, mis kelku vedas ja kingiks saadud apelsin, mida ta õega jagas enam kui pool tundi. Sellist haruldust jõulu ajal saada! Ja tänapäeva noorus ehk ei oskagi nii lihtsast kingist lugu pidada, võis nii mõnigi arvata seda juttu kuuldes. Kitse saatusest sai aga Andres Taul alles täiskasvanuna Inglismaal isa käest teada. Võite ise arvata eesti jõulutraditsioone tundes, et lapsepõlve mälestusele tuli sootult teine värving juurde. Moraaliks – ära küsi, kui ei taha ilusat mälestust rikkuda, leidis vaimulik.

Jõulupuu ametlik osa lõppes ühislauludega, pärast seda oli tavakohaselt võimalik kuuma kakaod ja küpsiseid nautida. Nende kohaletoomise eest olid hoolitsenud gaidid. Jäi vaid lumele loota järgmise kümne päeva jooksul…
Märkmed: