Oodatakse lugusid ja meenutusi maasse peidetud aaretest (2)
Ajalugu | 27 Mar 2009  | EEEesti Elu
Kuuldavasti matsid paljud II maailmasõja ajal oma kodudest lahkunud eestlased erinevaid asju maa alla lootuses, et ühel päeval nad naasevad koju ja saavad need üles kaevata. Lisaks väärisasjadele kuulus perekonna aarete hulka ka nostalgilise väärtusega esemeid. Seni teadaolevatel andmetel olid levinuimateks mahamaetud esemeteks serviisid.

Võõrsil elanutele on lugude rääkimine mahamaetud aaretest üks viise, kuidas kodu meeles pidada ja säilitada kojunaasmise lootust. Pärast N. Liidu lagunemist tulid inimesed tõepoolest koju tagasi ja mõned perekonnad leidsid oma mahamaetud aarded ka üles.

Sellised kaasaegsesse folkloori kuuluvad aardelood on mõningatel juhtudel faktide ja reaalsete leidudega tõendatud.

Stockholmi Ülikooli professor Mats Burström juhib uut uurimisprojekti, mis keskendub kõnealustele aaretele. Projekti eesmärgiks on uurida esemete ja mälu vahelist suhet ning seda, kuidas on erinevate perekondade lood seotud ametliku ajalookäsitluse ja -pildiga. Projekti raames oodatakse lugusid perekondade aarete kohta – sõltumata sellest, kas aardeid on võimalik leidudega tõendada või mitte.

Kui Teie perekonnal on oma aardelugu või kui Te olete kuulnud mõne teise perekonna lugu, võtke palun Mats Burströmiga ühendust – ta oleks Teile väga tänulik!

Mats Burströmile on võimalik kirjutada e-posti aadressilmats.burstrom@ark.su.se või postiaadressil: Mats Burström, Department of Archaeology and Classical Studies, Stockholm University, SE-106 91 Stockholm, SWEDEN.
Telefon: +46 8 162095.
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Nimeta Mann01 Apr 2009 10:40
Minu vanavanemad matsid hõbedat ja serviisi maha ja ma ei tea mis veel nendega. Kui esimest korda käisin isaga seal (see maa kuulus siis kolhoosile), siis isa proovis mõelda kuhu kraam oli maetud, aga kõik oli teistmoodi. Kruusamägi oli tasa aetud, hooned põletati juba hävituspataljonide poolt, põlde polnud enam ja vanad puud olid ammu surnud ja mullaks mädanenud. Nüüd on juba kõik surnud kes teaks kus suunaski kraami matmise paik oli. Ei tea kas kunagi leitakse kogemata.
lembit01 Apr 2009 00:41
Ah, et Rootslane? Eesti vanemas kohapärimuses on hulk teateid sellest, et rootslased olla käinud vanade kaartide järgi muinasaegseid aardeid otsimas ja leitu minema vedanud. Siit soovitus. Ärge andke selgeid kohaorientiire. Väärismetallist esemete puhul aga jätke peitevarast üldse kõnelemata. Metalliotsijatega aardeotsimine on muutumas Eestis igapäevaseks nuhtluseks.

Loe kõiki kommentaare (2)

Ajalugu