Eesti Elu
Omaloominguõhtu
Eestlased Kanadas 12 Feb 2010 K.Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Täienduskoolide vanem grupp on aastaid tähistanud Eesti Vabariigi sünnipäeva omaloominguõhtuga. Tänavunegi veebruar pole erand. Muutunud on vaid aeg, paar aastat tagasi Ontarios eluõiguse saanud perekonnapäev on lükanud peopäeva nädala võrra ettepoole, sel aastal 8. veebruarile.

Koolijuhataja Silvi Verderi märguande peale tõusid saalisviibijad kooli lipu tervituseks. Lipu tõid saali James Brine, Liis Jakobson ja Katariina Jaenes. Üheskoos lauldi “Eesti lipp”. Taavo Tralla gümnaasiumiklassist ütles lühikese avapalvuse, tänades Taevaisa võimaluse eest siin, Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, eesti keelt õppida ning paludes õnnistust ja edasikestmist nii Eestile kui Kanadale. Koolikomitee esinaise eest tegi sissejuhatava tervituse Liis Truuvert, märkides, et seekordne omaloominguõhtu, mis sai alguse Edgar Marteni ideest, on jõudnud juba 39. toimumiskorrani. Samuti kutsus ta eesti kooliga seotud inimesi Toronto Eesti Seltsi korraldatavale EV 92. aastapäeva aktusele 21. veebruaril, sel aastal esimest korda Eesti Majas.

Õhtu teadustajad, kolmanda klassi noored, Kristjan Naelapea ja Kairi Vaikla kutsusid kõik õpilased “keskpõrandale” rahvatantsu tantsima. Ellen Valter oli sel korral välja valinud kolm tantsu: “Mustjala paarisrong”, “Meremeeste valss” ja “Kaera-Jaan”, mis väga emotsionaalselt Allan Liigi akordionimängu saatel publikule esitati.

Sõnalist osa alustas keskkooli 3. klass. Õpilased olid interneti ja Eesti Elu materjale kasutades koostanud lühikesed ettekanded mõnest eesti sportlasest, kes kohe algavatel olümpiamängudel Vancouveris võistlustulle astuvad. Oodatult tutvustati Kristina Shmigun-Vähit, Jaak Maed, ettekande tegemise päeval sünnipäeva pühitsenud Andrus Veerpalu, täienduskooli vilistlast Tiiu Nurmbergi ja Kanadat esindavat eesti juurtega Mellisa Hollingworthi. Kõikidele sportlastele sooviti mängudeks tugeva aplausiga edu ka eesti kooli pere poolt.

Kas teate, mis on hädaleib või mis ajast alates on tehtud puhast rukkileiba või mis on nõialeib või miks ei tohi leiva lõikepoolne osa jääda ukse poole või milline tähendus oli esimesel/viimasel leivast lõigatud kannikal? Neile küsimustele sai vastused 1. keskkooliklassi õpilaste leivateemalisest ettekandest. Ka said tuttavamaks mõned teisedki rituaalid ja uskumused, mis leivaga seotud.

Minu Eesti on sinine, minu Eesti on rebane, minu Eesti on sipelgas. Miks just selline? Eks seepärast, et sinine on ilus puhta taevalaotuse värv ja seepärast, et eestlased on kavalad nagu rebased ning pisike, tugev ja töökas rahvas nagu sipelgapere. Esto 301 mõtteid oma Eestist esitasid Anneliis Põldre ja õpetaja Merli Tamtik.

Katariina Jaenes 2. klassist luges omakirjutatud loo lumehelbekesest ja Esto 101 noored tutvustasid julgelt lauldes, millised eestikeelsed kehaosad on nad selgeks saanud.

Gümnaasiumiklassi õpilased lugesid humoorikaid jutukesi, milles kõik sõnad algavad sama algustähega ja esitasid lühikese luulepõimiku Hando Runneli loomingust. Luulekava lõpetanud isamaaliste värssidega sobis hästi kokku eesti rahvaviis “Viire takka” Helmi Hessi esituses. Teda saatis kandlel vanaisa Enn Kiilaspea.

Lauludega ka jätkati. Reet Lindau-Voksepp ja Charles Kipper olid esitamiseks valinud R. Valgre “Helmi”, R. Eespere “Kojutulek” ja A. Mattiiseni “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Viimase laulu sõnad olid kavalehel kirjas, nii sai publik kaasa laulda ja seda aktiivselt ka tehti. Eeskava lõpetati taas tantsuga. Vanemate õpilaste grupp esitas “Tuljaku”. Jala said “valgeks” pealtvaatajadki - koos tantsisid lapsed ja publikuks olnud vanemad viimaseks tantsuks juba traditsiooniks kujunenud “Perekonnavalsi”.

Koolijuhataja tänas kõiki, kes oma panuse õhtu kordaminekuks andsid. Eriti tuleb hinnata esinenud noori, kes sageli viimase minuti muudatustega hästi hakkama on saanud.

Oluline on teade, et 22. veebruaril tuleb eesti koolile külla läti täienduskool ning koos vaadatakse filmi The Soviet Story ning lastega koos on oodatud filmi vaatama õpilaste vanemad.

Kui hümn lauldud ja lipp saalist välja viidud, jätkus koosviibimine vabas vormis kohvi ja varajaste vastlakuklitega. Eesti sünnipäeva tähistamine Torontos on alanud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus