See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/omaloominguohtu-taienduskoolis/article12609
Omaloominguõhtu täienduskoolis
24 Feb 2006 EE
Veebruarikuu on sündmuste rohkuselt umbes sama tihe nagu detsember. Kulminatsioonidki mõlemas kuus samadel kuupäevadel. Toronto eesti täienduskeskkool ja -gümnaasium on aastaid Eesti Vabariigi aastapäeva lähistel läbi viinud omaloominguõhtut. See ei ole “tähtede paraad”, sel õhtul on antud võimalus kõikidele õpilastele end kaaslaste ja külaliste ees proovile panna. Esitatakse nii endi loodut kui ka meistrite töid.

Kooliõhtu juhatasid sisse III kl õpilased Tiina Hiis ja Nicholas Kazakoff teadustajatena. Lipu tervitusele järgnes avapalvus Kalle Amolinsilt, kes palus õnnistust eesti kooli ettevõtmistele ja ka Eestile.

Elle Rosenberg avasõnas nimetas, et eestlastele on ikka olnud omane julgus, kindlameelsus, püsivus ja sihikindlus. See on aidanud jõuda omariikluseni, mida koolid käesoleva õhtuga pühitsevad. Samuti on eelnimetatud omadusi vaja igal teiselgi alal edu saavutamiseks ja et need omadused on viinud eestlased ka suursaavutusteni, nagu kolme kuldmedalini käimasolevatel olümpiamängudel.

Keskkooli kolmas klass oli ette valmistanud kirjandeid eesti vanasõnade teemadel “Tarkus on kallim kui kuld”, “Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest”, “Laisa aeg on ikka homme”, jt. Veronika Viinamäe ja Talvi Parming teisest klassist esitasid originaalse “Piruka loo”, esimese klassi noormehed Mark Spokowski ja Mihkel Kütti avaldasid mõtteid õnnest. Gümnaasiumiklassilt kuuldi lühikest läbilõiget k.a. novembrikuise juubilari Mats Traadi “Harala elulugudest” ning omaloodud kunstmuistendeid näiteks sellest, kuidas Suur Munamägi tekkis, miks on roosil okkad või sellest, kuidas meelespea endale nime sai.

Muusika ja tants on eesti koolis alati tähtsal kohal olnud. Selgi korral lauldi Reet Lindau Voksepa juhatamisel ja Charles Kipperi klaverisaatel neli laulu. Rahvatantsuõpetaja Ellen Valter ja pillimees Allan Liik olid esitamisküpseks vorminud neli eesti rahvatantsu, millest muljetavaldavaim oli kahtlemata keeruliste liikumistega “Vöötants”.

Muusikalist vaheldust kava sõnalisele osale pakkusid veel lõpuklassi noormehed Kalev Nisbet kitarril omaloomingulise hispaania-teemalise palaga ja omapärases duetis Tomas Saunaga (viiul), esitades J. Lennoni “Eilne päev”.

Õhtu üllatusesinemise tegi koolipere – õpilased,õpetajad, vanemad üheskoos, lauldes Allan Liigile sünnipäevalaulu, mille viis oli laenatud (Minu peig on kalamees...), sõnad aga originaalsed – koolijuhataja Silvi Verderi looming. Tänuks kauaaegse panuse eest eesti koolide töösse kingiti juubilarile viiskümmend punast nelgiõit.

Omaloominguõhtu lõpetuseks ja sünnipäevade tähistamiseks kutsuti kõiki osa saama maitsvast kringlist.








Märkmed: