2015. aastal saabus Rootsi ligikaudu 40 000 afgaani, kellest enamik olid saatjata alaealised. Paljud noored tulid Iraanist, peredest kes olid Afganistanist välja rännanud.

Pühapäeval, 6. augustil alustasid sadakond noorukit istumisstreiki Mynttorgetil, Stockholmis, mis asub Riigipäeva vahetus läheduses.
Streigi eesmärk on peatada väljasaatmised Afganistani. Streikijad on enamuses üksi saabunud lapspôgenikud.

Iga asüülitaotleja avaldust vaadatakse eraldi. 2017 aastal on enamus üksi tulnud lapspôgenike asüülitaotlused rahuldatud, nad on saanud elamisloa. Migratsiooniameti statistika pôhjal on tänavu augusti alguseks elamisloa saanud ligi 2200 alaealist pôgenikku, eitava vastuse on saanud 450.

Erinevad arvamused poliitikute seas. Liberaalide juht Jan Björklund nôuab väljasaatmiste kohest lôpetamist. Tema nôudmisega ühineb Vasakpartei (kunagine kommunistide partei). Môlemad valitsusparteid (sotsiaaldemokraadid ja rohelised) on väljasaatmise peatamise vastu nagu ka ülejäänud parlamendierakonnad (Moderaadid, Kristlikud demokraadid, Keskpartei(Centerpartiet - kunagine traditsiooniline pôllumeeste esindaja) ja Rootsidemokraadid.

Olukorra keerulisus seisneb suuresti ka selles, et viimaste uuringute pôhjal on enamus, 83% alaealistena saabunutest vanemad kui 18 aastased. Märtsist augustini on uuritud 4107 noorukit, nendest 3322 meest ja 93 naist olid vanemad kui 18 aastat.

Kolmandal streigipäeval ründasid istujaid paremäärmusliku grupi Pôhjala Noored liikmed. Selle tulemusena paigutati streikijad ümber Medborgarplatsile, kus neil on turvalisem streikida. Kolonnina liikus sadakond streikijat politsei kaitse all Mynttorgetilt Medborgarplatsile. Streik jätkus.
foto:TT

Neljapäeval, 10 augustil külastasid streikijaid poliitikud roheliste parteist ja sotsiaaldemokraatlikust parteist. Streikijad nôudsid kohtumist Migratsiooniameti peadirektoriga. Migratsiooniameti peadirektor oli streigi korraldajate esindajatega (Organisatsioon "Rootsi noor" r.k. -"Ung i Sverige") juba varem kohtunud. Migratsiooniameti peadirektor vastas streikijatele kirja teel ja teatas, et demonstrantide soove pole vôimalik täita ja et otsustes lähtutakse seadustest.

Varem on alaealiste asüülitaotlejatega kohtunud justiitsminister Morgan Johansson
























ja peaminister Stefan Löfven. Foto internetist: Peaminister Stefan Löfven koos alaealiste asüülitaotlejatega.











Samal päeval laekus Justiitsombudsmannile kolm kaebust, milles nähakse streiki kui mitteseaduslikku ja üks kirjutaja küsib, miks ei ole okupantide rahvakogunemine laiali saadetud, kuna nad on maal ebaseaduslikult pärast seda, kui on saanud eitava vastuse oma asüülitaotlusele.

11.augustil teatasid streikijad, et nad ei anna kunagi alla.

13. augustil on streik laienenud mujale Rootsi nagu Göteborg, Linköping, Jönköping, Malmö och Luleå.

19. augustil on streikijad kriitilised: toetusest on vähe, te peate midagi tegema.

Samal päeval tulid välja Rootsi lippudega vastudemonstrandid, kes soovisid streigi lôpetamist. Välja, välja, karjusid nad. Loodud on ka Facebook’i grupp ”Rootsi eest” (Stå upp för Sverige).

22. augustil peatati ajutiselt üks sunniviisiline väljasaatmine.

1.septembril rünnati Medborgarplatsil üht politseinikku noaga. Politsei saab haavata turja. Ründaja on 17 aastane asüülitaotleja, kes ôpib ühes Stockholmi koolis, tema vanust pole kindlaks tehtud. Ajakirjanduse andmetel on ta psüühiliselt labiilne ja on viidud kohtumeditsiini uurimisele. Talle on esitatud môrvasüüdistus.

Keeruline olukord kestab.





*Rootsi Vasakpartei (Vänsterpartiet) kandis kuni 1990 aastani nimetust Vasakpartei Kommunistid (Vänsterpartiet Kommunisterna) Kuni 1967 aastani oli nimetus Rootsi Kommunistlik Partei (Sveriges Kommunistiska Parti. 1917 kuni 1921 oli partei nimi Rootsi sotsiaaldemokraatlik vasakpartei (Sveriges sotsialdemokratiska vänsterparti).



Täiendatud 2017-09-07

Eestlased Rootsis

TRENDING