See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/ny-times-puhendas-pronkssodurisaagale-pika-loo-eplo/article15229
NY Times pühendas pronkssõdurisaagale pika loo EPLO
25 Jan 2007 EWR Online
Toimetaja: Haldi Allas EPLO
USA prestiižne ajaleht The New York Times kirjutas pika kirjutise Eesti pronkssõdurisaagast, ning leiab, et Eesti on majandusedust hoolimata lõhestunud riik.

Formaalselt on Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks Tõnismäele püstitatud pronkssõdurimonument märkamatu, võrreldes skandaaliga, mis monumendi ümber puhkes.

Eesti parlament plaanib vastu võtta seaduse pingekoldesse sattunud sõdurikuju mereäärsesse sõjaväememoriaalide parki ümberpaigutamiseks.

Kuigi plaan ei ole veel realiseerunud, ähvardab nördinud Venemaa Eestit sanktsioneerida, püüdes pronkssõduri saatuse eest võideldes oma ajaloolist ning poliitilist ülemvõimu peale suruda.

Vene välisminister Sergei Lavrov nimetas Eesti võimude otsust jumalateotuseks sõdurite suhtes, kes võitlesid natsi-Saksamaa vastu. Vene parlamendisaadikud läksid veelgi kaugemale ning süüdistasid Eesti valitsust natsismi ülistamises. Riigiduuma ülemkoja eesistuja Sergei Mironovi sõnul on Eesti astunud esimesed sammud fašismi ja neo-natsismi seaduslikustamiseks 21. sajandil.

Eestlaste arvates peegeldab Venemaa reaktsioon endise Nõukogude Liidu ülistamist. Teise maailmasõja eel ning lõpul, pärast natside väljalöömist, okupeeris totalitaarne Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu.

„Propaganda, mida Vene meedia ametlikult kasutab, meenutab mulle 1930ndate aastate Saksamaad,” ütles pronksmehe eemaldamist pooldavasse Reformierakonda kuuluv justiitsminister Rein Lang NY Times´i vahendusel.

Eelnõu otsene eesmärk on kaitsta pronkssõdurit ning selle lähistele maetud 13 sõduri säilmete „pühadust”, kuid kaudselt sümboliseerib see Eesti lõppematuid pingutusi Venemaa mõjust vabaneda.

Ajalehe vahendusel ütles Rein Lang, et 1947. aastal ehitatud monument sümboliseerib Venemaa ning Vene võimu üleolekut ning ei oma seetõttu kohta iseseisvas Eestis.

Kuid, hoolimata majandusedust, on Eesti lõhestunud riik. 1,3 miljonilisest elanikkonnast on 25 % venelased, kes Konstitutsioonipartei liidri Andre Zarenkovi sõnul elavad uues poliitilises kastisüsteemis kui „puutumatud”. Ta lisas, et valitsus soovib monumenti eraldada, kuna „Eestil ei ole kunagi oma kangelasi olnud,” vahendas NY Times.

Pronkssõduri saaga on sattunud 4. märtsi parlamendivalimiste kampaania keskmesse. Kolmapäeval lükkas Riigikogu edasi eelnõu okupatsioonivõimude monumentide eemaldamiseks.

Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul püüavad protestivad venelased riigi sisepoliitilist olukorda õõnestada ning saavad selles osas märkimisväärset abi ja toetust Vene saatkonnast Eestis.

Skandaal sai alguse 2006. aasta 9. mai võidupühapidustustel, mil venelased tähistavad (siiani) võitu natsi-Saksamaa üle. Pronkssõduri juurde kogunenud sovjeti lipukestega lehvitanud venelaste ja Eesti rahvuslaste vahel tekkisid kokkupõrked.

„Me ei taha, et meid mineviku pärast alahinnatakse. Me tahame mõelda sellest, kuhu me läheme ning mida me teeme, kuid kõik see tuleb nagu tagasi, kui me peame olema tunnistajateks väga provokatiivsetele Nõukogude Liitu ja võimu ülistavatele demonstratsioonidee,” ütles Ilves Kadrioru lossis artikli autori Steven Lee Myersiga vesteldes ja lisas, et inimesed lähevad endast välja, nähes punalipukeste ja vasarate ning sirpidega lehvitamist.

Venemaa arvates on monumendi eemaldamine vastuolus Genfi konventsiooniga, mille kohaselt ei tohi sõjashukkunuid vääralt kohelda. Minister Langi sõnul tõendid sõdurite matmise kohta puuduvad. Ta põhjendab monumendi asukoha sobimatust selle läheduses asuva trollipeatusega.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kadri Liik rääkis ajalehele, et Venemaa järgib naabritega ajalugu vaidlustades vana rada, mis on isiklikult tähtis president Putinile, kes soovib Venemaa nõukogudeaegset mõjuvõimu taastada. „Nende ajaloonägemuse vaidlustamine solvab neid, kuid nad peaksid arutama ka mündi teist poolt,” ütles Liik.

Mitte kõik ei näe pronkssõdurit poliitilisena. Monumendi juures küünla süüdanud Jelena Borisova käib seal mälestamas Teises maailmasõjas hukkunud omakseid - isa ja kahte venda. „Kuuskümmend aastat on möödunud. Miks on neil vaja seda muuta?” küsib Jelena ja lisab: „Nende sõduritega ei saa võidelda. Nad on juba surnud.”
Märkmed: