Nüüd on käes suured päevad - Võidupüha ja leedo ehk päevakäänak. See on elurõõmu ja jõukogumise aeg!
23.06. Tehakse pyhadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Kariloomad ehitakse karjamaal pärgadega ja aetakse varakult koju. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi pistetakse majaräästasse ja nendega ehitakse kiiged. Kaseokstest võib teha suurema ringi ymber tule. Kõik kodu...sed tööd ja talitused lõpetatakse aegsasti.
Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju leedopäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel jalg kannab. Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse. Ja tulele peaks minema just jalgsi, sest seegi toob tervist. Igayks peaks tulle viima kasvõi raokese.
Head, rõõmsat ja hingekosutavat oma riigi ja oma olemise pühitsemist kõigile!
http://www.maavald.ee/…/maar...
See More
Suured päevad (21.-24.06.)
Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Nimetus `jaanipäev` on jälg kiriku omaaegsest katsest anda põlisrahvaste suvisele pööripyhale kristlik tähendus. `Jaan` on ju rahvalik mugandus juudi `Johannesest´. Vähemalt meie maal äpardus tollane katse täiesti. Ja kuna meil on
maavald.ee
43 Likes1 Comment16 Shares
Suured päevad (21.-24.06.)
http://www.maavald.ee/maausk/m...
LEEDO
Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Nimetus `jaanipäev` on jälg kiriku omaaegsest katsest anda põlisrahvaste suvisele pööripyhale kristlik tähendus. `Jaan` on ju rahvalik mugandus juudi `Johannesest´. Vähemalt meie maal äpardus tollane katse täiesti. Ja kuna meil on heameel tõdeda, et leedopärimus on maausuline, võiksime seda pyha nimetada kenas maakeeles.
Leedol on muidki maakeelseid nimetusi – suvine pööripäiv, suvepööripäev, pyäripääv, päevakäänak, päiväkäänäk, päiväkäändjäne, päevapesa, pesapäev ja suured päevad. Suvisted ja suvehari kui muistsed leedopäeva nimetused jäävad kahjuks siiski vaid oletusteks.
Aeg. Pool aastat järjest, alates uue ajastaja päevast (25. XII), on päevad läinud pikemaks. Nyyd on päike keskpäeval taevalael kõige kõrgemal ja tema võim on kõige kangem. Pööripäeva paiku on päevad yhepikkused – päike on pesas.On suured päevad.
Leedo on suvine pööripyha – päevakäänak. Maa pöörab end. Siitpeale lähevad päevad lyhemaks ja ööd pikemaks. Leedo on elurõõmu ja jõukogumise aeg. Leedotuled on ju rõõmutuled. Paljugi mis praegu ette võetakse, on seotud sellega, et päikese ja kõige elava jõud on parasjagu väga suur. Nyyd on paras aeg koguda jõudu enesele, oma karjale ja põllule. Suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja ravimtaimede kogumiseks.
Ettevalmistused. Leedopäevaks tuleb hakata juba varem valmistuma. Kes teeb koduõlut, peaks selle käima panema nädal-paar varem. Kellel on kodus piimakari, varub nädala jooksul piima ning valmistab sellest kohupiima, sõira ja võid. Lõke tuleks valmis seada päev-paar varem ja kindlasti sinna kus tuld varemgi tehtud.
23.06. Tehakse pyhadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Kariloomad ehitakse karjamaal pärgadega ja aetakse varakult koju. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi pistetakse majaräästasse ja nendega ehitakse kiiged. Kaseokstest võib teha suurema ringi ymber tule. Kõik kodused tööd ja talitused lõpetatakse aegsasti.
Ammustest aegadest peale tehakse leedotuld kahte moodi. Esiteks metsas, lohu sees, vaikselt oma perega. Teiseks avalikult ja võimalikult avatud ja kõrgel kohal. Kuna leedotuli õnnistab sinnamaani, kuhu ta paistab, pannakse väiksem tuli tihtipeale posti otsa. Enne rahva kogunemist pannakse põlema väike tuli – `kutsesõnn`. Suur tuli syydatakse siis, kui rahvas on juba koos.
Leedoõhtune söömaaeg peetakse tule ääres. Seal võib olla head-paremat, kuid kindlasti peaks olema piimast valmistatud roogasid. Esimene osa kõigest toidust ja joogist – leedokahi – pannakse urikivile või tulle. Toidujääke ei viida koju ega jäeta vedelema, vaid visatakse tulle või siis maetakse maha.
Kyllap igas peres ja igas kandis on kombed isemoodi, Hallistes ja Karksis aga sellised: „[---] Jaanilaupäeva õhtul tehti tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ymber tule jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ymber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised seda tohtisivad näha – seda pyha saladust ei julgenudki teised tähele panna –, viis ohvrikivi peale ja ytles: “Maa ema, sa andsid mulle, nyyd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!” Selle järel istusivad kõik tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad.“
Kuna leedotulel on suur võim, võetakse sellest tunglaid koju kaasagi. Nendega saab suitsutada kariloomi, keda tulele ei saanud viia ja kogu majapidamist. Ikka selleks, et oleks tervist ja õnne.
Leedokaste on imelise väega. Ta annab elujõudu, ravib igasugu haigusi ja õnnistab majapidamist. Õieti kogutud, kindlalt suletud pudelis ja hämaras hoitud leedokaste säilib kasvõi 50 aastat. Leedokastes võib alasti pyherdada. Kastet võib koguda valge puhta linaga ja väänata välja mingisse nõusse. Muidugi ei või seda teha pesupulbri ja kraaniveega pestud linaga ega ka teiste nähes.
Vaata lisaks: J.M. Eiseni Jaaniraamat
Pärimust
Pööripäev
Leedo
Leedopäev 24.06
Pööripäev
Kaits päevakäänakut ja kaits pööripäivä om. Päeväkäänäk om sis, kui suvi vai talv alustas. Päiv käändus ymbre, nak`s pikembäs vai lyhembäs minemä. Vanainemese ytliva, et päiv sais kaits vai kolm päivä pesän, kui ta pöörd.
Sangaste
Kes suise pööriba omiku enne päikese ylestõusmist korra ymber õue ää jõvab keia, see äi väsi einamaal ära mette.
Kihelkonna.
Pööripääva humigu aedaks veised enne pääva välja, siis nad ep karda sui nii väga sooja.
Käina
Suve alguse päeval – nõndanimetatud pesapäeval ei tohi kangaid välja pleekima jätta, peab riie kergeks tegema.
Risti
Kui päiväkäänäkun päiva näis, sis saa hää suvi.
Otepää
Kui pööripäival niigipalju päevapaistet ilma om, kui mees obese sälga saab karata, siis saap sel aastal hää suvi.
Rõngu
Kui suise pööriba omiku päike pardast (pilvedest) tõuseb, tuleb eina lõppus vihma.
Kihelkonna
Kui suise pööriba õhta päika parda läheb (pilvedesse loojub), peksab rage valmis rugi maha.
Kihelkonna
Kui suvisel pööripäeval selge ilmaga ajaääred virvendavad, siis on hea kalasaak.
Tallinn
Kui suvisel pööripäeval on kylm, on terve suvi kylm, kui talvisel pööripäeval on soe, on terve talv soe.
?
Kui on suured päevad kuivad, siis tuleb kuiv suvi.
Jõvi
Peale pööripäeva tuleb vihma, ei ole kuivaga juttugi.
Võnnu
Kui suvisel pööripäeval sajab vihma, tuleb niiske suvi.
Karja
Pööripäevast kolmas päev sadas terve päev, see tähendab, et sygisepoole sajab nii mis myriseb.
Kose
Kui suvel pööripäeva ajal vihma tuleb, siis rasvased jõulud.
Haljala
Põlva
Kui suvisel pööripäeval puhub tuul lõunast, tuleb soe suvi.
Rannu
Kui Pyäripäävä tuul oo põhjass, suab kylm suvi.
Kodavare
Kostpuult suvine pööripäiva tuul, sinnapuule minnäs kuhja otsast maha, sõs ei ole kuhjal päätykke (ei võta vett sisse).
Tarvastu
Leedo
Saun
Saun
Saunaskäik oli Kõpus jaanilaupäeval yldine. Muidugi ka kodune suurpuhastus yhes põrandate kyyrimisega – nagu pyhade eel ikka.
Kõpu
Jaanipäeval korjatakse yheksa seltsi lillesid, igast seltsist yheksa tykki ja tehakse kimp, mis viha sisse pandakse. Vihaga saab esiti saunas viheldud ja visatakse pärast vihtlemist viht jõkke. Kui viht vee alla vajub, siis teist jaanipäeva enam ei näe, jäeb viht aga veepinnale seisma, siis saab muidugi näha.
Vaevara
Jaanivihta hoitakse aasta otsa tare laka pääl. Vanaema seda hoidis.
Karula
Jaanilaupäeval käiakse enne päikse loojenemist saunas. Kes pärast seda sauna läheb, sellel tulevad kõik õnnetsed ja hädad.
Otepää
Kui jaanilauba õhtul saunast tulles keegi komistas ja maha kukkus, siis oli see halb tähendus terveks suveks.
Tõstamaa
Kaskede toomine
Kaskede toomine
Samuti kui suvistepyhade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapyhale sõidetakse.
Kambja
Niipalju kui kuulnud olen, toodi Kõpus kased igal pool sisse. Oli ka viimane aeg, kus kask veel lõhnas. Kindlasti olid jaanipäeva puhul kõik Kõpu talud kuidagi pidulikud.
Kõpu
Peale tavalise laupäevaõhtuse pudru lõpetust toodi sisse kased ja pandi pysti elutoa nurkadesse seina äärde ja osalt ka lae vahele. Et osa noortrahvast aidas magas, siis pidi neid ka sinna jätkuma.
Viru-Jaagupi
Jaanibä lauba õhtu pandi katuseräästa sisse kaseoksi, ohemõõkasi, sõnajalaoksi ja lilli.
Kirbla
Muhu
Jaaniöö oli ka yks tähtjas. Sel ööl mõnel toodud salaja lille ja kaski. Muidugi oli siis uurimist, kelle poolt.
Karksi
Vanasti pidand peigmees alati pruudile kase jaanipäevaks koju viima.
Rapla
Tulele minek
Tulele minek
Leedutorni juurde tehti veel väiksem unnik kadagatest (paar syletäit) – kutsesõnn. See pandi ennem põlema – kutsuti rahvas kokku. “Kutsesõnn põleb – akkame minema!” Vanad, noored, lapsed – kõik läksid sinna. Kodus pandi uksed kinni.
Muhu
Vanast käidi pardin – koos summas, tulle kõik kokku, siis võtse käe alt kinni, siis minti.
Karula
Läts terve kylä vällä: noorõ`ja vana`, latsõ`, kes jõusiva kõndi`.
Seto
Kihnu rahvas on kõik viimseni välläs. Kes rõõmsad, need teeväd mängu, tantsu, kes kurvad, nied seisväd kurbadega rinkis.
Kihnu
Mõned inimesed öeldakse kartvat, et neid talusid, kust inimesed ei lähe jaanitulele, tulekahju ähvardab. Jaanitulel käimine öeldakse käijatele jõudu ja rammu andvat.
Nõo
Tule tegemine
Tule tegemine
Leedu- ehk jaanituli. Jaanipäeval koguti katagad ymber puu kokku ja pisteti põlema, et: “Lähme leeta tegema!” Kessus laasiti kuuseoksi ja põletati neid.
Muhu
Vanasti oli igas kylas oma leedutorn (jaanistuli). Noored mehed vädasid kadajaid kokku, pandi kaseritv sisse ja hakati siis torni laduma. Nooredmehed 10-20 aastani ja paar hobust anti ka. Ainult kadajatest. Tõrvatonn veel kõige otsa. Alt pannakse põlema.
Muhu
Jaanilaupäeva öösel tehakse Kihnus kylade kaupa mere äärde jaanituli, kuhu kogunevad kyla noored ja vanad. Põletismaterjaliks on vana paat, mis samal õhtul noorte poiste poolt hulgakesi suure kisaga kohale veetakse. Kummulilykatud paat syydatakse. Siis katkeb seni kestnud tants ja kogunetakse selle ymber.
Kihnu
Häädemeeste
Jaanilaupäeva õhtu tehakse jaanituld ehk jaanikut. Kuulu järele olla eestlased sellega muistsel ajal, sõjaaegadel, yksteisele märku andnud ja teha nyyd jaanituld selle mälestuseks.
Viljandi
Jaanituli tehti vankriratastest, et hää hobuseõnn saaks. Igayks, kel oli, tõi oma rattatyki tulle
Koeru
Jaanituld tetti selle, õt sis tohi_is nõia tulla kar`ä mano ja kodo ka nõidma.
Seto
Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn.
Tõrma
Jaanipääv: yks ilu ning õnne pääv, ning ka se targa Jaani säetud pääv. Sellel päeval pidi keik saama valgustetud, niihäste veiksed kui inimesed, ning ka yks tuli pidi saama tehtus, et terve aasta läbi piim nenda pohas ja valge kui hõbe ning taevatähed ja või nii kõllane kui pääv, tuli ning kuld.
?
Mõni arvab, et niikaugele kui jaanitule kuma paistab, vili hästi kasvab.
Nõo
Tulelsid põletatakse Palmses praegusel ajal veel jaanipäeval ja nilmelt niisugustes kohtades, kust tuli merele paistab. Metsa sees põleval tulel ei ole nii suurt tähendust.
Kadrina
Jaanituld tehti kõrgemal kohal. Kui naabertaludes oli oma kink või mägi, siis võisteldi tule suuruses ja erinevuses naabritega. Kui mõnel talul oli soodus jaanitule koht, siis kogunes sinna mitme pere rahvas.
Tarvastu
Jaanipäeva õhtul tehakse kyla ligidal kõige kõrgema mäe piale tuli ylesse, kus siis ringmängusi mängitakse ja vanad inimesed noorematele ennemuistseid juttusi räägivad.
Kuusalu
Haanis Jaanimägesid palju. Kui mitte igas kylas, siis ometi yle kahe-kolme kyla yks Jaanimägi, kus jaanituld tehakse.
Rõuge
Jaanipäeva laupa ööse vasta jaanipäeva lähevad kyla noored ja vanad Jaanikivi juurde. Hiiumaal põletatakse jaanituld juba vanast selle tarvis pruugitud kivide otsas. Seal saab siis kivi otsa vanu laevatykkisi ehk tõrvatyndreid, mis juba tyhjad on, ylese pandud ja pärast tuli otsa syydatud.
Pyhalepa
Tärivere (Iisaku)
Põletusmaterjali eest hoolitsesid selle talu töötajad, kelle maa-alal tuld tehti. Tulematerjaliks kasutati vaiguseid männi- ja kuusekände ning männityvesid. Ridva otsa asetati kas vana rattarumm või tõrvatynn, täidetud vaiguga. Kui okasmetsa ligidal ei olnud, siis kedrati takune lõnkakera, immutati petrooliga läbi ja asetati ridva otsa.
Tarvastu
Mida pikema ridva otsas tuli, seda pikem kasvab viljakõrs.
Võnnu
Jaanituleks pandi vana suur ratas lati otsa pysti ja see pandi põlema.
Laiuse
Käisima tuld tegemas. Pualtyndri pandi tohto, takku, kui keski raatsi andada, tõrva ja kuivi puid vai ykstapuha mis kuiva prahti, mis aga iast põleb. Aeti pualtynner siis lati otsas yles. Maas õli tõine tuli.
Jõvi
Tulel, taiad
Tulel, taiad
Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda edespidi ja kolm korda tagurpidi ymber tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma.
Ebavere (Väike-Maarja)
Noored hyppasid yle tule, vahel kaks korraga teineteise käest kinni hoides.
Nõo
Kui yle jaanitule hypata, siis olevat terve aasta läbi terve.
Jämaja
Yle tule hypati, et siis kõik nii kergelt ja hästi töö ka läheb.
Rannu
Jaanipä ööse tulnud kõik rahvas ymbertkaudu kokku, tehtud ymberingi suured tuled maha, söödud ja joodud, tantsitud ja mängitud, karatud tulest läbi elajate õnneks ja kordaminekuks.
Haljala
Vanasti hypati yle jaanitule. Kui tydruk hypates kallima peale mõtles, sai ta pärast sellele mehele.
Nõo
Jaanitule vastu soojendati selga. Kel selg haige, pidi seljavalu ära kaduma.
Lihula
Kari ymber tule
Kari ymber tule
Jaanitule manu aet talu kari ja pant eläjille kellä, kullussa, raudrõnga ja ka mõnele peris rauatyki nööriga kaala ja aet sõs ka kolm kõrda ymmer tule. Sedä tett selleperäst: sõs ei ole unt suvel luumi murdan.
Tarvastu
Valga l.
Jaanipäeval oli tuli metsa all. Lehmadele pandi valge rõivas selga ja veeti kolm korda ymber tule. Seal söödi, joodi ja laoleti. Söödi piima ja võid.
Helme
Karja peab kolm kõrda ymber tule ajama, lehmil olgu rauatyki kaelan ja vitsad peab tulle viskama ja igast toidust veel natuke.
Tarvastu
Jaanituld tehes aetakse terve kari elajaid tule ymber, siutakse igale elajale tykk rauda, ehk mis maja puduasjadest kätte juhtub, kaala. Selle pääle tuuakse piima, võid ja ka muud söödavat tule ymber. Selle pääle aetakse igat jaanitulel olejat sööma. Karjatsed ajavad siis, kui tõised söövad, karja ymber tule keeru. Sellest tuleb see kasu, et piim, või hää ja elajad terved seisavad.
Paistu
Ku tuli sai maha tehtud ja palas, viis peremees obese kik kolm kõrda ymmer tule, nindapaillu kui neid oli. Perenaine pidi karjage sedasamu tegema
Karksi
Tulel, annid
Tulel, annid
Noormees või neid kummardus yle jaanitule oma salajast soovi avaldama, visates midagi tulle, näiteks rohupärja.
Tori
Jaanipäeva õhtu tetti jaanituli maha. Raiuti kuuski, kadajit ja lepäagu seäntse lage kotuse pääl. Sõs aeti kari ymmer tule. Karjapoiss lääp kige ihen, karjapasun kaalan ja koera perän. Tydrugu ja naise aave karja kolm tuuri ymmer tule. Pernaisel olli võikauss, tydrugul piimäkauss kähen. Sõs visati egä tiiru aig tulle kumakist, võist ja piimäst kah. Mõni kogun terve kuu, nee, kellel kodujumal olli. Toise olli nädäli kogunu. Perel ei ole tohtin enne anda, et aigust tule.
Karksi
Tehtas tuld, tyhjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ja.
Karula
Jaanitule juurde viidi karjasaadusi ja söödi sääl ära või visati tulle, aga kui keegi oleks toonud koju, sellel oleks siis pidanud midagi õnnetust juhtuma.
Häädemeeste
Muhu
Jaanibe laupa õhta on ilus tõeste näha. Muhumaal on nyyd ja ka ennevanast ajast nenda olnud. Õhtul pärast päevalooja lähtvad kylade seest ja igalt poolt rahvast kui pihu välja, enamiste vanad ja noored, igayhel on midagi käes, mis tule peäle viivad, mõnel turvas roika otsas, mõnel kadagad ja õlevihud käes, ikka tulele, ikka leedule.
Kui ymber vaatad, on keik kohad rõõmu, jaani-, leedutulesid täis kui taevatähti. Ja inimesed joosvad läbi suitsu ning laulvad hulgakeste.
Saaremaa
Paali männikus on suur kivi. Sellele kivile viidi ohvrid, nimelt jaanilaupäeva õhtu ja jõululaupäeva õhtu.
Saaremaa
Vanakyla man om mägi, mäel om kattai. Sinnä kadaja mano ega jaanipäävä yyl viide syyke. Pante maaha ja tulte eiske mant är. Viide ohvert.
Seto
Tervelt nädala piim kogutakse enne jaanipäeva kokku. Jaaniööl aetakse kari metsa. Tuli tehakse ylesse. Pere istub tule ymber keeru ja nyyd söödakse see tervel nädalal kogutud piim ja või ära ja antakse see piimane pesuvesi lehmadele juua. Midagid ei tohi yle jääda. See on jaanipäeva piimaohver.
Tarvastu
Jaanilaupäeva õhtul tehti suur tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ymber tule jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ymber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised seda tohtisivad näha – seda pyha saladust ei julgenudki teised tähele panna -, viis ohvrikivi peale ja ytles: “Maa ema, sa andsid mulle, nyyd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!” Selle järele istusivad kõik tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad:
Mistes Jaani oodetesse, jaaniga, jaaniga!
Jaanikahja kannetesse, jaaniga, jne.
Et o ni ärja oodatse,
Piduliku piimalehma,
Sest ep jaani oodetesse,
Jaanikahja kannetesse.
Halliste, Karksi
Ähtakun inne jaanipäivä isteva rahvas ytte mäe pääle, vanade puu varju allan ja pidasi yte sömaaigi, inne selle sömene mativa nema maa sisse võido, kohopiima, leiba ja veel mito tesse sööki, et lähmad rohkembaste piima ja voidu annasi.
Seto
Nädal aega enne jaanipäeva võeti jaanipiim. Piim kooriti ära, tehti kohupiima. See viidi Meeksi, pandi jaanikivile. Kivile pandi ka villa. Mis kivile viidi, võtsid vaesed pärast endale. Meeksi Jaanikivi juurde sõitsid jaanipäeval kokku need, kel midagi viga. Kel silmad haiged, pyhkis käterätiga silmi, pani räti kivi peale. Kivi juures on allikas, sealt võeti vett, “hämmäti” silmi.
Seto
Jaanitulesse visetakse kolm tokki, esimese juures ööldakse: “Tutrad tulesse,” teise juures: “Kasteheinad kargele,” kolmanda juures: “Linad minu põllu pääle.”
Saaremaa
Vanadrahvas uskusid, et kes jaaniõhtul jääb kodu, sellel kasvavad lyhikesed linad ja tudrad veel ulka. Sellepärast siis eided tulid tulele ja tõid sylega oksi peale, isi ytlesid: “Linad likku ja tudrad tulesse!”
Risti
Jaanilaupäev visati vanad viisud jaanitulle, see pidi kurjust eemale peletama.
Põltsamaa
Vanasti võetud korpe kaasa jaanitulele ja söödud neid seal. Samuti joodud õlutki. Mõnikord visatud natuke õlut jaanituldegi.
Helme
Vaata lisaks:
Heiki Valk, 1997: Mälestusi Meeksi jaanipäevast
http://haldjas.folklore.ee/tag...
Toit, jook
Toit, jook
Jaanipäeval söödud jaanikahja. Sellest söömaajast ei tohtinud midagi järele jääda. Juhtus midagi yle jääma, see antud koertele, jätsivad need ka yle, siis põletati ära. (Kahi – ohvrisöök ja –jook)
Tarvastu
Halliste, Karksi
Tapeti lammas või oinas päevä ärä ja sis seive kik sii talutäys rahvast sääl tule ymmer sedä liha ja sis minti nukku juuskma.
Paistu
Jaanipäeval söödud karaskid ehk odraleiba.
Tarvastu
Perenaistel olid kartulakorvi pandud puhtad linad ja korbid sees, neid pakuti ringi, istuti maas, söödi ja joodi ja tantsiti.
Karksi
See õlut, mis jaanikul joodi, pidi tervest vaadist, kust keegi veel enne õlut ei olnud saanud, võetud olema; ehk kes seda oli ära tõutanud, pidi enesele ise õlu tegema.
Helme
Jaanipäeval syyakse sõira, et siis inimesed näitasid, et nad juba saavad sõira.
Hargla
Jaanilaubal tehtud või on kõige häda vastu suur abi.
Suure-Jaani
Jaanipäevaks tehti munavõid ja murulauguvõid.
Ämbra
Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks.
Koeru
Õlut tehti igas talus.
Mihkli
Kiikumine, pillimäng, tants
Kiikumine, pillimäng, tants
Jaanilaupäeva õhtaks tehti kiiged. Pärast tantsimist läksid tydrukud ja poisid kiigele ja iga tydruk, kes kiigele tahtis minna, pidi kiigetegijale andid viima. Nagu kindaid ja paelu ja jaanipäeva hommiku paar muna, mis kirjuks olid värvitud. Jaanilaupäeva õhtane kiigel olemine kestis kunni hommikuni. Tydrukud ja poisid laulsid kiigel ehk mängisid murul mängusid. Kõige rohkem lauldi aga kiigel seda laulu: “Yles, kiike, kõrgele.”
Ambla
Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive. Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule all.
Karksi
Muas õli tõine tuli. Sene ymber lauleti ja mängiti. Tantsiti labajalga, viru valtsi ja ringtantsu. Kyll sie õli ilus. Kui Tantsu mari seda viel õskas ilusast tantsida. Perse käis ninda toredast kahele puole ja pihtudega kieras siie-sinne, vot õli ilus vahtida. Kui laul lõppes, siis lõivad jalaga kõvast maha ja kierasivad ymber. Jälle tõisele puale nindasamate.
Jõvi
Mängud
Jaaniõhtu tehti pikkä nukku. Pika varva otsa panti pää ja valge luuse, punane kört, punane tekk oli kördis. Siis võeti orgiga piiu ja tõsteti pää otsa. Teki vahelt sai ike vaadate, kus lääd. Pikka nuku sis pyyeti, meil muud es ole, meil olle sii nukk.
Karksi
Mehed läksid tule juurde, naised jäid maha, tegid riietest ja ... kepi otsa kõrge nuku ja läksid nukku viima mäe otsa tule juurde. Ise laulsid:
Lähma tulda tundemaie,
Kallakulta kõrgemale.
Meestel oli tuli juba põlema pandud, siis viidi pikk nukk tule alla, võeti otsast ära ja hakati lyhikest nukku seadma. Nukuks valiti yks vahva jooksja tydruk. See oli ikka riides, aga tegi kätega nii, nagu paneks. Lauldi:
Ehi, ehi nukukene,
Ehi, nukku, ehtemelle,
Aa hamet, nukukene,
Pane vöö, nukukene,
Pane körti, nukukene,
Pane jakki, nukukene,
Pane sukka, nukukene,
Pane kinga, nukukene,
Seo paela, nukukene,
Siis oli nukk riides, siis lauldi:
Säe sääred jooksemaie,
Kõdara kõrisemaie.
Siis läks nukk jooksma, poisid jooksid järele, naised laulsid:
Ära, nukku, mõtsa joosta,
Mõtsan mitu murdajada,
Põõsa all on hiilajetta.
Nukku kodu oodatesse.
Tule tagasi, nukukene.
Nukul kangas kammerenna,
Linane ligi lageda,
Peenike pääle peelte.
Nukk võeti kinni ja toodi tagasi. See poiss, kes nuku kinni pyydis, see oli nukuomanik, see hoidis nuku ligi.
Karksi
Jaanilaupäeval jaanitule paistel olla noortelmeestel rabelemise või jõukatsumise mood olnud.
Märjamaa
Jaaniule juures maadeldi, veeti sõrme, veeti vägikaigast.
Seto
Põllunõidus
Põllunõidus
Jaanipäe laupäe oli. Läksin abi paluma yhe vanamehe käest. Ta tuli vasta, ymberkaudu oli ise rukkipäid täis. Rukkipää otsad olid särgist välläs, põu oli neid täis.
Mahu
Kõrsviljadest köideti mõnes talus jaanipäeval kimp ning hoiti aidalaos, et vili kasvaks ja annaks rikkaliku saaki.
Tarvastu
Helme
Jaanipäivä ööse käyva nema oma põllo ymbre, tsuskava oma põllo sisse lehilisi puid ehk puuosse ning käyvä ratsal hobesega ymbre oma maa piiri, niikavva kui päiv tõsep.
Karula
Sii Nautsi kylas yhes peres perenaine köib jaanilauba yyse ymmer põlla ja torkab pussnuaga iga antsi ala (aia tugipuu alla).
Tõstamaa
Mõned vanad nõiad syytanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ymber põlema, et ei saaks teise inimese kuri sõna põllule vaeva teha.
Saarde
Mõned kunstlikud mehed teevad pealetuule põllo ääre tuld, et suits yle põllo käib ning rohto peab põllult kautama.
Muhu
Kui jaanipäävä öösi tuletunglaga ymber põllu käiakse, sii ei tule hunt karja.
Maarja-Magdaleena
Põllumehed võtnud tule juurest tuhka ja visanud maha, et siis sygisel hääd saaki saada.
Tõrma
Jaanipäeva ööse pandas iga vilja sisse, mis nurme pääl kasub, rist, et vili korda lähes.
Hargla
Jaanipäeva öösi kisti umbrohtu viljapõllult, et siis pääle jaanipäeva umbrohi põllult kaoks.
Karula
Jaaniööse toob peremees kaevust kolm korda ämbriga vett ja viskab iga põllunurga peale, et vili suvel mitte põuda ei kardaks.
Tõstamaa
Jaanpäeva hommikul peab peremees enne päeva käima kolm tiiru ymber linapõllu ja kolm pihelgaoksa põllusse pistma, siis ei söö lapulased linaõnne ära. (lapulased – siin nõiad. Sama on tehtud ka rukkipõllul).
Halliste
Kes jaaniöösel ei makka ja nukku jooksman käyb, sellel saap tõisel aastal hääd linad, aga kes kik see öö makkab, sel saave lina maha lööma (see on, ei seisa pysti).
Karksi
Et raududu uba ära ei rikuks, visati jaanipäeval terariistad, nagu kirved, vikatid, noad jne. oaaeda.
Tarvastu
Meie kylas oli laialdaselt kapsajuurepõletikku, sede peeti kurja silma syyks. Juba kapsaistutamise algul pisteti vaootsale pihlapuu oks ja nõges. Need abinõud ei aidanud. Siis ema õpetas: katsu jaaniulelt ära tuua tungal, nii et keegi aru ei saa. Tõingi. Ema ajas isa yles ning tegi asja selgeks, et uleb pyksata, kolm korda, tungal käes, ymber kapsaistanduse jooksta.
Seto
Äksi
Jaaniööse ihub peremees vikatid, et mitte terariist kivi ei kardaks ja alati terav seisaks niidu ajal.
Tõstamaa
Karjanõidus
Karjanõidus
Jaanipäeva hommuku anti egale lehmäle leibä ja pisteti heinu suhu. Leib pisteti kik nõglaga läbi. Sõs pidive kik lehmä andma paelu piimä ja ei saavat kadeda inime nõidu piimä halvaks minema.
Tarvastu
Jaanipäeval seotakse elajatele vistvõrud ymber kalea, siis ei söö hunt kedaki ära.
Suure-Jaani
Jaanilaupäeval pärast päeva loojaminekut võeti pihlakaoksake ja tehti 9 risti pääle. See oksake panti loomade molli.
Rõuge
Kui jaanipäeva õhtul elajatele rauad kaela pannakse ja ymber tule aetakse, siis on elajad terved ja kõvad kui raud.
Tarvastu
Jaanipäeval käidud ymber karja, sõir sõelas ja öeldud: “Kalda siiä karjaõnne, too iks siiä sõglatäys!”
Karula
Jaanilaupäeval peab lehmi lypsma enne päikese loojumist, jaanipäeva hommikul aga enne päikesetõusu, muidu jääb piimasaak vähemaks – Jaan viib piima ära.
Me pidime emaga juba jaanilaupäeva hommikul lina sõitma. Ytlesime tydrukutele, lypsku lehmad varakult õhtu eel. Neil läind aga kraamimise ja tolmutamisega kaua aega ja lyps jäänud hilja pääle. Nad arvand, et ega see viga tee, kui tund aega hiljem lypsame, võime siis ka hommikul hiljem lypsta. Päike olnd juba ammu loojas, kui nad lypsiga valmis saand. Paari päeva pärast tulime koju – lehmadel kohe kolm-neli toopi piima lypsikorras vähem. Enne sai lypsik ääreni täis, pääle selle aga veidi yle poole.
Nõo
Jaanipäeval lypsti enne päeva yle vikatitera lehmi.
Kanepi
Niisama pani mõni naine enesele meesterahva kybara või mytsi pähä, mõni naine jälle võttis musta rätiku ymber, läks karjamaale, otsis sealt loomasõrgu, karvu jne. Neid leidnud, sõnus ta: “Siit piima, siit võid!” Nii jaanipäeval tehes loodeti head piimaandi.
Rõngu
Urvaste
Jaanipäeva ommuku võeti lehma sõrgade asemelt mulda. Põletasse ära ja antasse lehmadelle. Siis lehmi ei saa ära kaetse.
Paistu
Selsamal öösel korjatakse kastet rohu pealt nartsudega ja väänatakse siis pudelite sisse, mida loomadele, kui midagi tõbe on, sisse antakse ja ka kõik eluylespidamine seeläbi korras on.
Tärivere (Iisaku)
Jaanipäeva hommikul võtnud peremees oma vana muste kuue käde, lohistan sellega kõik loomalauda, aidaukse- ja väravaalused ning õue läbi. Pesnud siis selle kuue kajukynas ära ja pand paigale. Loomad, kes säält kajukynast joond, seisn siis aasta läbi rammusad.
Karja
Laane vanaperenaine nops miu karjamaal siin yitskõrd jaanilauba ommuku. Mia mõtli, et mis ta sääl korjab põllesse. Sis näi – korjas einu ja lilliõisa. Pomises ikki, et “Või miule, sinine vesi siule.”
Halliste
Piimakutsumise sõnad. Kui lehm paljo piima peävä andma, sis peäp pernaine jaanipäiva hommongu vara, enne kui veel rahvast kõnnip, piima kutsma. See synnip nii, et pernaine ihoalaste kahrupersehe lätt ja säält hõikas: “Sopst, sopst, soolane piim, kopst, kopst, kohopiim ...”.
Põlva
Jaanipääva ööse peab perenaine alasti võid tegema, siis on hea võisaak.
Jõvi
Jaanipäeva laupäeva öösel kella kaheteistkymne ajal vana vihaga karjasmaal piimapytti ja lypsikut vihelda, siis on aasta läbi hea piim ja või, niisama ka jaanipäeval kell kaksteistkymmend teha.
Vasjala (Jyri)
Jaanilaupäeva öösel võetakse õhtused toapyhkmed ja suitsetatakse nendega lehmi, siis ei hakka kuri kylge.
Äksi
Jaanilaupäeva õhtul punusid karjused lehmadele lilledest pärjad pähe. Siis pidi saama hea piima-aasta.
Urvaste
Võnnu
Jaanilaupäeval pidid pärjad panema loomadele pähe. Karikakratest ja mis tugevama lille. Siis päris ilus oli vaadata, kui kõik lehma, pärjad pään olid. Siis pidi sõira andma, perenaine andis. Loomad olid julged, lasid panna kyll. Siis kodus ema andis sõira.
Karula
Leedokaste
Leedokaste
Jaanipäivä iel täydyd, neh, igä heinä maha niitädä. Ega sest old lugu, kui palju. Vade jaaniöö kaste ala täydys olla heinä jäämäss. Sidä jaanikastet täydys senneperast hein saada, et siis seisusid talvel loomad iä enämiste terved, ku oli sidä heinä ka luomale andada. Ega jaanipäivä yöks ei pandud ysige heini kökki, oli ilm messugune tahes. Sel jaaniöö kastel pidi olema, neh, haigustevastane moju.
Kuusalu
Jaanipäävä aigo om haanä päält kastet korrät ja hobeste ruhte pusertet, et siis hobese illosa ollõsi
Räpina
Niisamuti kasteti rangisi ja sedelgaid jaanikastega, et siis hobuse kael ja selg ei pidand katki minema.
Koeru
Jaaniöösel korjasivad neiud jaanikastet ja hoidsivad riista sees alles, millega tähtsamail aegadel silmi pesivad. See kastemärg pidi aitama, et neiulik noorus ja kenadus kaua pidi kestma. Kastet korjati nii: lautati rättik kastese rohu pääle, nõndakaua kunni läbimärg oli, siis väänati see vesi välja ja toimetati jälle endistviisi edasi, kunni tahtmine täis oli. Muidugi pidi see toimetus salaja, ilma teiste nägemata syndima.
Rakvare
Jaanipäeva hommiku pestakse kastega silmanägu, et sui silmad haigeks ei jääks ega nägu ära päivitaks.
Vasjala
Vana jaaniba omigu enne päevatõusu võtke kepp kätte ja sinna otsa puhas riie. Sellega minge metsa, kus lage maa. Võta ja korja, vääna nõu sisse. Ku päe tõusma akkab, siis tule ää. Ma olen seda vett joond, ma vist sellepärast olen nii vanaks eland. (Tõepoolest jutustaja omaski kahes pudelis selliselt korjatud kastevett. Teises pudelis leidus aga täiesti puhast ja häämaitselist vett, mille korjand jutustaja esimene naine umbes 50 aasta eest. Seda vett peeti majas suures aus, millest võetavat tilkhaaval ainult raskemate haiguste puhul. 91aastane vanake pidas seda kindlasti imetegevaks tervisveeks, mis pikendand nii kauaks ta päevi.)
Ridala
Kullamäe (Järva-Madise)
Jaaniöösest kastet korjatakse, pandakse pudelisse, et kui ohatand, põlend ehk muidu ihu katki on, siis sellega pesta. Olen jaanikaste sees piherdanud sygeliste pärast; nii kibe on jaanikaste, kui silgu soolvett võtaks selga, aga sygelised kadusid. Olen ka teisi sel ööl näind seda tempu tegemas.
Ambla
Kui jaaniööse rohu sees pöherdakse, siis ei hakka haigus kylge.
Mahu
Jaaniöösi peab allikaveega silmi pesema, siis on silmad ilusad ja terved.
Võnnu
Hein
Hein
Ennejaanipäevase heina sees niipalju mett kui pärastjaanipäevase heina sees vett.
Muhu
Vanast tettu alati enne jaanipäevä heinä. Nii ennejaanipäevatse heinä panti talvel esi paika ning kutsuti neid jaaniheintes. Neid loetu ka rohust ning kui lehm lypsmä sai, anti neid heinu lehmäle kõige esiti syvvä.
Tartu
Kui enne jaanipipäivä kuhja tehässe, siis pidävä kuhjele vöö ymmer tõmmama, sest kuhjäd, mis enne jaanipäivä tehässe, kui neile vöösid ymmer ei tõmmata, siis löövä pikken niid kuhjad põlemä.
Viljandi
Loond
Loond
Kui jaanipäev seljataga, vaikib pool linnulaulu metsast, jaakapäev seljataga, siis vaikib metsast terve linnulaul.
Saarde
Pääle jaanipäeva mineva käol odrauhak kurku, sis jätab laulmese järgi.
Viljandi
Kui kägu kavva kuuk, sis on pikäline sykys, aga kui kägu enne uut jaanipäivä ärä lätt, sis tuleb varra sykys.
Põlva
Mitu päeva pääle jaanipäeva kägu kukub, niimitu nädalat on pääle mihklepäeva sooja
Tärivere (Iisaku)
Kui jaaniussikesed jaaniööl heinas läigivad ja sädendavad, siis tuleb sygisel hea viljasaak.
Rannu
Jaanipäiva peitakse õige suue au sees, enne jaanipäiva olevat liled ja heinad kõik rohtu täis, mis pääle jaanipäiva ära kaduvat.
Karula
Kõik rohud peab enne jaani korjama, siis nad on vägevamad.
Tori
Tarvastu
Arstirohtusid korjadaks 3 päeva enni jaani ja 3 päeva pärast jaanipäeva.
Käina
Kui peale jaanipäeva päike pilve vastu looja läheb, siis hakkab teine päev vihma sadama.
Vändra
Vihm
Vihm
Jaan avab taevaluugid. See tähendab: enne jaanipäeva on ilusad kuivad, pärast jaanipäeva aga hakkab rohkesti sadama.
Nõo
Kui kuiv aeg olli ja siis ka veel jaanipäeval ene lõunat vihma sadas, siis oli veel lootust, aga sadand pääle lõunat kui palju tahes, se ei aita enam midagi.
Karja
Jaanipäeva ennelõunane vihmariputis kosutab rohkem kui pärastlõunane suur padin.
Kaarma
Kui jaanipäivä laupäiväl vihmä saab, siis hagevad paarmud ära kaduma.
Kuusalu
Kui jaanipäeval saab härg juua, siis mihklipäeval ep saa lammas juua.
Pöide
Kui jaanipäeva ööse vaikne tuul, siis hea pähklisaak.
Vaevara
Leedopäev 24.06
Surnute mälestamine
Kogu Sakalamaa käis jaanipäeval surnuaial, sest see oli Sakalamaal yhtlasi surnuaiapyha ja sinna ei mindud niipalju kiriklikku talituse pärast kui surnute mälestamiseks ja austamiseks.
Viljandimaa
See oli Helmes suurpäev. Selle vastu valmistati juba varakult. Kõik, kellel vähegi võimalik oli, läksid surnuaiale. Sinna tuldi kaugelt ja lähedalt, et mälestada oma lahkunuid omakseid ja kokku saada kaugelt tulnud sugulaste ja tuttavatega.
Helme
Jaanipäeval hakkas juba varahommikul inimeste voorid teel liikuma. Need olid enamasti vanad inimesed, kes polnud jaanitulel käinud. Noorrahvas läks kalmistule hiljem. Nad olid vast päevatõusuks koju jõudnud ja nyyd oli uni magus.
Viru-Jaagupi
Jaanipäeval armastati ka abielluda, siis olevat olnud abieluõnn kõige kindlam.
Seto
Kasutatud kirjandus:
Eisen, Johann Mattias. Jaaniraamat.
Hiiemäe, Mall. Eesti rahvakalender VI.